Uued kohustuslikud kindlustused võivad kehtida juba septembrist

Riigikogus saadikute heakskiitu ootav tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus tähendab firmajuhile lisakulusid uute kohustuslike maksude kogumisel, töötaja peab tõenäoliselt leppima mõneprotsendilise kaotusega brutopalgast.

Kogu riigis koguneks kohustuslike kindlustusmaksetena aastas ligi 680 miljonit krooni ehk ligi 30 korda rohkem, kui haigekassa praegu õnnetuse või haigestumise hüvitisteks välja on maksnud.

Nii tööõnnetus- kui ka kutsehaiguskindlustus on kohustuslikud ja hakkavad eelnõu järgi kehtima 1. septembril. Tööandja on kindlustusvõtja, kes sõlmib lepingud kahjukindlustusega tegeleva kindlustusseltsiga. Selleks on firmajuhil aega 1. jaanuarini 2002.

Seaduseelnõu koostajate sõnul vähendab uus seadus tööandjate riski, et töötaja haigestumise või tööõnnetuse korral tuleb ootamatult kanda suuri kulutusi. Eelnõu seletuskirja järgi puuduvad tööandjatel praegu hüvitiste maksmiseks vahendid ja oskusteave.

Töötaja jaoks peaks eelnõu ühe koostaja, ASi Sampo Eesti Varakindlustus kindlustusdirektori Mihkel Uibopuu sõnul tõusma oluliselt makstavate hüvitiste määrad. Samas ei kuulu uue seaduse järgi tööõnnetuse alla tööteel juhtunud õnnetus.

?Praegune statistika ei näita tegelikku tööõnnetuste ja kutsehaigustesse haigestunute arvu. 1990ndate algul olid numbrid tunduvalt suuremad kui praegu,? ütles Uibopuu.

Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urmi arvates ei ole täna veel selgust, kui suur osa sotsiaalmaksust kulub tegelikult tööõnnetuste ja kutsehaiguste raviks, pensionideks ja rehabilitatsiooniks.

?Seoses tööpuudusega ja ilmselt ka teadmatusest ei taotle töötajad kahjude hüvitamist tööandjalt, eelnõu järgi on kõik hüvitamisega seotud kohustused kindlustusfirmal,? kommenteeris Urm. ?Sarnaselt liikluskindlustusfondiga luuakse kindlustusfirmadele garantiifond, kuhu kogunenud rahast makstakse hüvitisi kindlustamata inimestele. Fond tegeleb ka lepingute arvestamise, andmebaasi haldamise ja kannatanute huvide kaitsmisega, kui kindlustusandjate vahel tekib vaidlus.?

Tööinspektsioonile esitati eelmisel aastal ligi 2500 tööõnnetuse raportit, tööülesannete täitmisel sai surma 26 ja raske tervisekahjustuse 478 töötajat. Kutsehaigustesse haigestus eelmisel aastal esimest korda 296 inimest, suurem osa neist sai diagnoosina kirja vibratsioontõve, ülekoormushaiguse või vaegkuulmise. Erialade järgi on ohtlikumad töökohad traktoristidel, põllutöölistel ja loomakasvatajatel ning auto- ja bussijuhtidel.

Haigekassa arvestuste järgi sai tööõnnetuse või kutsehaiguse pärast töövõimetuslehti üle 4500 inimese, hüvitiste maksmiseks kulus raha rohkem Tallinnas ja Harjumaal.

Puidutöötlusettevõtte Bodilsen Estonia ASi juhataja Jaanus Ruuven nimetas uut seaduseelnõu, mis kogub kohustuslikke kindlustusmakseid igati vajalikuks. Tema juhitav firma on erinevalt paljudest teistest puidutöötlusfirmadest kaks aastat kindlustanud tööõnnetuste suhtes nii oma töölised kui ka firma.

?Kaudselt on tegemist riskide maandamisega, puidu- ja mööblitööstus võib oma tehnoloogia tõttu tõepoolest olla üks ohtlikumaid tegevusalasid. Meie kogemus näitab, et selle kahe aasta jooksul on meile makstavad kindlustushüvitise summad olnud suuremad kui see raha, mida ise kindlustuse eest oleme maksnud,? sõnas Ruuven.