Eesti majanduskasvu väljavaated halvenevad

Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdid hindasid märtsis eesti majanduse üldseisundit 7,1 punktiga, mis on 0,4 protsendi võrra halvem kui eelmisel vaatlusel kolm kuud tagasi.

Langus hinnangutes toimus esmakordselt pärast seitse kvartalit kestnud tõusutrendi. Ekspertide hinnangut languse suunas mõjutasid nii maailma majanduskliima jahenemine kui Eesti enda süvenevad majandusprobleemid, eelkõige tööpuuduse kasv ja inflatsiooni suurenemine.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum ütles, et tänavust 6protsendilist majanduskasvu (SKT) prognoosi veel ei muudeta, kuid ei saa välistada, et seda tuleb teha edaspidi.

Kuum möönis, et ekspertgruppi kuuluvatel erinevate elualade inimestel on teatavat informatsiooni, mis peegeldab võimalikke tulevikusündmusi.

Leev Kuum lausus, et eksperthinnangute põhjal tehtav kõige negatiivsem järeldus on, et Eesti majanduses on algamas uus trend ehk siis maailmamajanduse langus avaldab sama mõju ka Eestile ning majanduskasvu prognoosid tuleks ümber vaadata. ?Mina isiklikult seda seisukohta ei poolda, kuigi on selge, et maailmamajanduse seisukord on halvem, kui esialgu arvati,? lausus Kuum.

Kuum lisas, et Konjunktuuriinstituudi hinnangul uueks ehk majanduse langustrendiks veel põhjust ei ole, kuid kindlama vastuses sellele võiks saada kolme kuu pärast. Ekspertide hinnangul väheneb eesseisval poolaastal inflatsiooniline surve ning kolm kvartalit kestnud tarbijahindade tõusutrend muutub. Inflatsiooni tasemeks hindavad eksperdid 6 kuu pärast aasta arvestuses 5,1.

Eeloleva poole aasta jooksul ootavad eksperdid nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude odavnemist. 33 protsenti küsitletud ekspertidest usub, et poole aasta jooksul aktsiahinnad langevad.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Maria Hinrikuse sõnul on maailmamajanduse olukord ja välisturgude arengud Eesti majanduse jaoks olulised ja teatavas mõttes riskitegurid.

Eelmisel aastal suurenes hüppeliselt allhangete osakaal ekspordis, moodustades 44 põhiekspordist, võrrelduna 32 protsendiga 1999. aastal. Põhiosa allhangetest suundub Soome ja Rootsi ehk siis edasine allhangete areng sõltub paljuski sellest, kuidas läheb Soome ja Rootsi majandusel.

Erinevalt ekspertidest ei ole ettevõtjad majanduses toimuva suhtes pessimismist nakatunud. 44 protsenti küsitletud ettevõtte juhtidest loodab eksporti tänavu suurendada.