Vilba kavatses teha oma elektroonilist raha

Abilinnapea Priit Vilba väitis anonüümseks jääda soovinud ettevõtjale neljasilmavestluses, et Tallinna ühistranspordis kasutusele tulev elektrooniline kaart on seepärast nii kõrgete tehniliste nõudmistega, et seda plaanitakse tulevikus kasutamd ka kaubanduses.

?Esialgsete arvutuste põhjal annavad kuni 300kroonised pisiarved kuus kokku miljard krooni. Transpordist tuleks 20 protsenti, ülejäänud raha tuleb kaubandusest. Raha hakkab liikuma pankadest väljaspool. Kes hakkab vahendajaks või kuidas jagatakse tulud, on veel lahtine,? ütles Vilbaga kohtunud ettevõtja.

Kuigi ei ole veel lõppenud eelmisel aastal välja kuulutatud riigihankekonkurss, mis pidi valima, kes ja kuidas hakkab tegelema Tallinna ühistranspordi tasu kogumise ja rahaarvestusega, paigaldatakse juba bussidesse piletiaparaate.

Riigihankega seotud ebaseaduslikkuse vastu on proteste esitanud AS RTT ning riiulifirmad Kameeleon Kaubandus OÜ ja Gallion Grupp OÜ. Vaidlused on jõudnud halduskohtusse. Firmade esindajate kommentaare ei õnnestunud saada.

Tallinnas paigaldab piletimasinaid Soome firma Intermarketing OY. Selle firma konsultant Tõnu Tõnspoeg kuulus esialgu riigihanke võitjaks kuulutatud Public Transport Systems ASi juhatusse. Seega kehtib põhimõte, et vaatamata kohtuvaidlusele hakkab uut bussipiletit ja võimalikku maksekaarti haldama see, kellele see oligi mõeldud.

Abilinnapea Ivar Virkus kinnitas, et ka tema arvates kukub niimoodi välja, et riigihankekonkursi võitja on ette määratud. ?Kuigi olen olnud rohkem kõrvaltvaataja, tundub mulle samamoodi. Kui raha käsutajaks on keegi muu, tahaks linn ka natuke tulu saada. Linn teeb stardikäigu ja annab stardikapitali,? sõnas Virkus.

Abilinnapea Priit Vilba asemel vastas küsimustele Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti ühistranspordiosakonna peaspetsialist Margo Tomingas. Ta tõrjus kahtlused väitega, et praegune piletiaparaatide ülesseadmine on pilootprojekt. ?Kui riigihanke võitja tahab oma asju rakendada, saame lepingu lõpetada,? ütles Tomingas, kes ei nõustunud konfidentsiaalsusnõudele viidates lepinguteksti näitama.

Eelmise aasta detsembris sõlmitud rendilepingu kohta ei ole tehtud riigihanget, kuigi kahe aasta jooksul maksab linn Intermarketing OY-le piletimasinate renditasuks 5 miljonit krooni.

?Mingit eriluba pilootprojektiks ei ole riigihangete amet välja andnud. See lepingumaht on nii suur, et käib kindlalt nii tookordse kui ka praeguse riigihangete seaduse nõuete alla,? ütles riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel.

Ökoloogiliste tehnoloogiate keskuse teaduri Marek Strandbergi arvates on Tallinna piletiprojekt ette läbikukkunud. ?Nad ostsid Tampere vana süsteemi, mille tehnoloogiline eeldus on, et see ei rakendu. Kummalisest ahnusest kantud asi kukub alati läbi,? ütles ta.