Potjomkini küla piiril

Näiteks Valga linnas asuvas piiripunktis, kustkaudu sõidavad naaberriikide autod ning voorivad päev läbi inimesed, pole vähimatki märki, et kuskil Euroopas ohtlik loomataud möllab ja et Eesti end selle vastu kuidagi kaitseks.

?Piir peaks ikka igalt poolt kinni olema, sest tõbi võib olla hetkega Lätis ja siis on meil juba hilja ennast kaitsma hakata,? sõnab Arvo Veidenberg, kelle talu asub Viljandimaal otse Läti piiri ääres. ?Ma vaatasin seda pilti lennujaama jalamatist, no pikema sammuga inimese jaoks on see matt ikka liiga väike.?

Põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk ütleb, et kui rahvusvahelisi piiripunkte on keeruline sulgeda, siis kohalike sulgemiseks piisab vaid telefonikõnest. ?Me oleme arutanud küll seda küsimust, kuidas käituda, kui taud Hollandist lähemale peaks liikuma,? lisab ta. ?Praegu aga ei ole mõtet kohalike piiripunktidega seoses midagi muuta, ei maksa karmide nõuetega üle ka pingutada.?

Eestis on piirivalve andmeil üle 30 rahvusvahelise piiripunkti, desomatid ja -vannid on aga sealgi vaid loetud kohtades. Terve hulga kohalike piiripunktide kohta desovahendite kasutamise nõue aga ei käi.

Desovahendid on kasutusel Tallinna lennujaamas, Tallinna kesklinna sadamas, Muuga sadamas, Paldiski sadamas, Ikla, Valga ja Murati piiripunktis.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel on veendunud, et Eesti piir peab ning praegu pole mõtet täiendavaid meetmeid rakendada. ?Ida suunast pole meile kunagi ühtegi haigust tulnud, miks siis nüüd peaks tulema,? räägib Pärtel. ?Oleme juba kulutanud 300 000 krooni maksumaksja raha desovahenditele ja ilmselt kulub raha nendele vahenditele veel mitu kuud.?

Samuti ei näe Pärtel põhjust, miks peaks hakkama autode rataste asemel neid tervenisti desovahendiga üle pritsima. ?Transpordivahendite külgi desinfitseeritakse ka mujal maailmas vaid siis, kui auto tuleb otse haiguskoldest, minule teadaolevalt piiril ükski riik sellist võimalust ei kasuta,? põhjendab ta.

Arvo Veidenberg sõnab, et autorataste pesemisest küll mingit kasu pole. ?Ma tean, et Hollandi piiril lastakse autod pritsiga üle, miks ei võiks see meil nii käia,? ütleb ta. ?Ja ilmselt levib suu- ja sõratõbi ikka kõige rohkem inimesega, 1980. alguse tõvepuhangu kohta arvatakse ka, et see levis siia inimesega.?

Kõige mustema variandi järgi võib Eestis haigestuda 3?4 protsenti loomadest, mis rahaliselt tekitaks kahju 1,5 miljardit krooni. Sellest umbes 1,4 miljardit on saamata jääv tulu, sest kui Eestis avastatakse suu- ja sõrataud, pannakse riigile peale 13kuuline ekspordikeeld.