Põline rikkus libiseb käest

Metsaäri on paljude kriminaalsete näidete toel omandanud avalikkuse silmis pehmelt öeldes musta äri maine, mille niiditõmbajateks on variisikute, riiulifirmade ja ?tankistide? varju jäävad hallid kardinalid, kes seadustele vilistades Eestimaa rohelise kulla tükkhaaval piiri taha parseldavad. Alles nüüd, kuigi metsasahkerdajad on aastaid sümboolseid trahve eirates karistamatult tegutsenud, alustas ka valitsus häirekella tagumist. Väljendus see uues seadusesättes, mille kohaselt erastatud riigimetsa ei tohi kahe aasta jooksul pärast erastamistehingut edasi müüa. Metsaomanikel puudub aga arusaam tänapäevase metsamajanduse põhimõtetest ? suured kahjud on selle tunnistuseks.

Metsaäri pahupoole kõrval tegutseb Eestis aga küllaltki palju puiduga ausat äri ajavaid metsaomanikke, kes lageraietega hõlputulu taga ei aja. Nad kinnitavad kui ühest suust, et metsa majandamisega võib ära elada küll, kuid mõne teise äriga võrreldes tuleb siin tavalisest rohkem tulevikule mõelda ning teenitud kasumit taastootmisse suunata.

?Inimene, kes näiteks õigusvastaselt võõrandatud metsamaa tagasi saab, võib alguses jah ette kujutada, et päratu rikkus langes sülle,? räägib Pärnumaal 500 hektarit endisi kolhoosimetsi majandav Heimar Prints. ?Paraku muutub metsa majandamine aasta-aastalt keerulisemaks, asjaajamine bürokraatlikumaks ja kulutused suuremaks.?

Näitena tõi ta asjaolu, et metsanoorendikult, mis aastakümneid sentigi sisse ei too, tuleb ikkagi riigile maamaksu tasuda.

Lääne-Virumaa metsaomanik Lembit Laks toonitab, et mets ei too kunagi kiiret tulu, sest kiiret kasu toob ainult võtmine, see aga oleks oma järeltulijatele kirve selgalöömine. ?Olen kümme aastat metsa majandamisega tegelenud ja teen seda ka tulevikus,? ütleb Laks, kes ei usu eriti Euroopa Liiduga Eesti metsandusse saabuvatesse soodsatesse tuultesse. ?Kui osta näiteks 20 000 krooni eest hektar metsa ning loota sellest viiekümne aasta pärast tulu, siis need 20 000 teeniks viiekümne aastaga pangas intressidena tunduvalt rohkem. Metsamajanduses ei saavuta elu seeski viieprotsendilist rentaablust.?

Lembit Laks teab rääkida, et esimese vabariigi ajal arvestati metsa keskmiseks tulususeks 3% aastas, praegu on see tavaliselt 0,5?1,5%.

Harjumaa metsaomaniku Ando Eelmaa hinnangul lokkab Eesti metsanduses varimajandus, mis väljendub tüüpilises skeemis ? raieküps metsatükk ostetakse üles, võetakse lagedaks ja puit müüakse riigist välja. ?Maa jäetakse sinnapaika, nende äriplaanis pole seeski, et metsa kavatsetakse uuendada ja majandada,? iseloomustab Eelmaa kiire tuluga metsaäri.

Lembit Laks peab vägagi tõsiseks ohtu, et Eestimaa võib juba lähemate aastate jooksul väärispuidust lage olla. ?Praegu me raiume kuuske, mändi ja kaske, aga leppa ja haaba ei raiu, sest need on kahjumiga puud,? selgitab Laks. ?Sügisene palgipõud, mida ei tahetud tunnistada, oli juba iseenestest selge ohu märk.?

Kui omal ajal kehtis metsaomanikule nn aastalangiga piiratud raiekogus ? kindel norm, palju tohtis raiuda kuuske, mändi ja kaske ning palju pidi raiuma haaba ja leppa, siis praegu võib erametsas korraga maha võtta kümne aasta raiemahu. Alates istutamisest kuni esimese raideni kulub aga vähemalt kolmkümmend aastat.

Ka Ando Eelmaa peab võimalikuks, et metsavarumine võib lähiajal auklikuks jääda. ?Sellest on väga kahju, kui üks osa ühiskonnast käib meie rahvusliku rikkusega lohakalt ringi, suurem osa ühiskonnast vaatab seda aga lihtsalt pealt,? lausub ta.

?Ega praegugi ei tea, kelle oma Eesti mets tegelikult on ja kes on nende firmade taga, kes metsa kokku ostavad,? nendib Laks. ?Metsa kui kinnisvara hindade stabiilsusest ei saa meil rääkida ja metsaga on praktiliselt karistamatult võimalik kõike teha, sest minu teada on määratud trahvidest laekunud vaid kolm protsenti.?

Metsa kasvatamine ei ole eesmärk omaette. Nii, nagu põllumajanduses, nii tuleb ka metsanduses tulu puidu ümbertöötlemisest ? mööbli, ehitusmaterjali jms näol, mis ongi selle äri tegelik mõte, sest toorpuidu ja valmistoodangu hinnavahe on vähemalt kümnekordne.

?Ei maksa arvata ja illusioone luua, et Euroopa Liidu tulekuga meie metsamaa hind näiteks Soome või Rootsiga samasse suurusjärku tõuseks,? kärbib Eelmaa metsaomanike optimismi. ?Seda sellepärast, et metsa kvaliteedi vahe on mitmekordne ? Eestimaa puidu kvaliteet on väga palju kehvem.?