Kodumasinad hävitavad vana elektrisüsteemi

Valdavalt on elamute elektrisüsteemid amortiseerunud nii füüsiliselt kui ka moraalselt. Nõukogude ajal paigaldatud alumiiniumkaablid on rabedaks muutunud ja varsti kujuneb eluohtlikuks isegi neile pealevaatamine.

Kuigi tehnosüsteemide elueaks loetakse paarkümmend aastat, võivad uuendamist vajada isegi kõigest kolm-neli aastat tagasi paigaldatud elektrijuhtmestikud. Seda sellisel juhul, kui keegi on aastaid tagasi omale materjali vaikselt kotiga koju tassinud ning mõnel juhuslikul ?elektrikul? paigaldada lasknud.

Kuigi paarikümneaastased või vanemadki juhtmed võivad iseenesest ka veel täiesti korras olla, on nad enamasti moraalselt vananenud.

Eelmise sajandi algul oli korteris tavaliselt voolumõõtja, kaks korki, mõned juhtmed, paar lampi koos lülititega ning sama palju pistikupesi. Kõige võimsamaks voolutarbijaks oli algul raadio, hiljem triikraud. Terve korteri peale oli arvestatud üks kilovatt.

Tänapäeval on aga juba ainuüksi köögis kümmekond kodumasinat, mis kõik võimsad kilovatt kuni kaks. On selge, et sellisele koormusele enam vana süsteem vastu ei pea.

Uuendamata elektrisüsteemidega elamutes on tavaline olukord, et ainsasse köögi seinakontakti on ühendatud viie-kuue pistikupesaga pikendusjuhe.

Esimesena annavad ülekoormusest märku läbipõlenud korgid kui kõige nõrgem lüli ahelas. Sageli leitakse sellele lahenduseks korgi asendamine ?alumiiniumkahvliga?. Pole mõtet vist mainidagi, et sellise tegevuse tulemuseks võib olla tulekahju.

Omaette probleemid on veel suvilate ning eestiaegsete kortermajadega. Mõlemas neis napib võimsusest. Eestiaegsetes majades, mis asuvad näiteks Tallinnas Kadriorus, Pelgulinnas, Kalamajas või Lillekülas, on siiani kasutusel eelmise sajandi algusest pärit pingesüsteem 3x220, millel puudub null ja maandus.

Selliste majade puhul tuleks Eesti Energialt taotleda koos võimsusega ka uus pingesüsteem, kuid märkimisväärsele kiirusele selles osas eriti loota ei tasu.

Senise elektrisüsteemi ülevaatust tuleks alustada elektrikilbist ja toiteliinist, mis näitavad enamasti üsna täpselt kogu süsteemi olukorda.

Kes mida korda teeb, sõltub sellest, kus lõpeb Eesti Energia vastutusala ning algab omaniku oma.

Sageli on elanikel raha vähe. Siis saab juhul, kui juhtmed on veel täiesti töökorras, neid kasutada valgustuse tarvis. Uued võimsamad kaablid veetakse neisse kohtadesse, kuhu tulevad kodumasinad.

Seda, kas juhtmestik on töökorras, ei saa kindlaks teha palja silmaga, vaid selleks tuleb kindlasti teha vastavad mõõtmised.

Sageli on probleemiks ka elektrikaabli kolmas/viies soon ? maandus, mis enamasti kui näiliselt mittevajalik ühendamata jäetakse. Maanduse puudumisest võivad tuleneda aga ...

1. Tellija peaks tegema oma korteri või maja plaani, millele on märgitud kõigi suuremate kodumasinate asukoht ning soovitavad seinakontaktid. Tehnilist konsultatsiooni saab firmadest enamasti tasuta.

2. Soovitavalt tuleks lasta spetsialistil projekt või väiksemate tööde puhul tööjoonised teha.

Projekti hind jääb Oma Maja näidisobjektide puhul tavaliselt vahemikku 1000?2000 krooni.

3. Projekti alusel tuleb võtta hinnapakkumised koos joonisega (või hästi lahti kirjutatud tabelina, mis näitab täpselt kõiki kulusid) mitmest firmast. Korralikku joonist suudavad lugeda ka töötajad, kes ei ole ala spetsialistid.

Kindlasti tuleks juhuslikele elektrikele eelistada firmasid, sest neil on kõik load, õigused ja litsentsid ning nad annavad tellijale täies mahus dokumentatsiooni ning tehtud tööle garantii. Samas ei pruugi juhusliku või halvemal juhul nurgataguse tegija hinnad sugugi ametlike firmade omast märkimisväärselt madalamad olla.

4. Välja valitud firma paigaldab elamusse uue elektrisüsteemi, annab omanikule teostusjoonised, kontrollmõõtmiste aktid ja omapoolse ülevaatusakti.

Vajadusel, kui peakaitse on üle 35 A, tellib töid teostanud firma vastavate volitustega firmast lisakontrolli, mille kohta viimane annab omakorda akti. Tööle antakse üldjuhul kaheaastane garantii. Kasutatud materjalide garantii sõltub tootjast.

Süsteemi hinna koos paigaldusega saab öelda tööjooniste või projekti põhjal. Kokku liidetakse materjali ja töö hind ning ettenähtud protsent. Tööde tellija peab paratamatult arvestama ka kaasneva väiksema remondiga, nagu värvimine või tapeetimine.

Sõltuvalt tellija valitud materjalidest võib summa üsna oluliselt kõikuda. Kui valida lihtsamad ja keskmisse hinnaklassi kuuluvad materjalid, peaks meie näidisobjektide puhul enamasti 10 000 ?20 000 krooniga välja tulema.

Näide: 2toalises seni gaasipliidiga korteris vahetati välja osa juhtmestikust (v.a valgustus ja tubade pistikupesad). Uued juhtmed süvistati betoonseina. Korterisse paigaldati väike jaotuskilp ning kõige suuremateks voolutarbijateks kujunesid uus elektripliit ja pesumasin. Kogu ettevõtmise läks maksma pisut alla 10 000 krooni. Hind oleks võinud ka mõned tuhanded odavam olla, kui süvistamistöid poleks vaja olnud teha.

Autor: Mati Kreegi