Lotoseadus on tarbija- ja ettevõtjavaenulik

Rahandusministeerium on ette valmistanud loteriiseaduse ja hasartmängumaksu seaduse eelnõud, milles on esmakordselt Eestis asutud seadusandlikult sätestama kaubanduslike loteriide läbiviimise korda. Kuigi toiduliit on palunud ministeeriumil teha eelnõus muudatusi, pole neid märkusi senini oluliselt arvestatud.

Loteriiseaduse eelnõu kohaselt ei tohi kaubandusliku loterii võidufond ületada 300 000 kr. Seega saavad tulevikus tarbijamängude peavõidud olla maksimaalselt keskklassi sõiduautod ja suhteliselt odavamad puhkusereisid, sest ka lohutusauhindadele peab korraldajatel võidufondist raha jätkuma. Hüvasti lehetellijate vahel väljaloositavad Jaguarid, pangakaardi kasutajate seas mängu pandud reisid New Yorki, mobiilikasutajate ministripalgad ja teised atraktiivsed peavõidud!

Vähe sellest ? lisaks peab kaubandusliku loterii korraldaja võidufondiga võrdse summa loterii läbiviimisel perioodiks notariaalselt (!) deponeerima riiklikule eriarvele. Võib mõista, et taoline piirang soovitakse kehtestada eeskätt tarbijate kaitseks. Et kui kaubandusliku loterii korraldaja juhtumisi pankrotistub, siis on lotokampaanias osalejate huvid kaitstud. Samas annab aga seadus kaubandusliku loterii korraldamise õiguse üksnes aktsiaseltsidele, mille minimaalseks omakapitaliks on 400 000 kr. Selle nõudega peaks olema tarbijatele loodud piisav garantii. Kuid ei ? ametnike meelest poleks paha, kui ettevõte külmutaks lisaks veel kolmeks kuuks nullintressiga paar-kolmsada tuhat oma käibekapitalist.

Eelnõus keelustatakse kaubanduslike loteriide korraldamine alkoholi, tubaka või ravimite müügi edendamiseks. Selle piiranguga ajab Loteriiseaduse eelnõu edasi mingit reklaamiseaduses kehtestamata jäetud asja. Kummaline on ühelt poolt keelata nt õlletootjate kupongi- ja korgimängud, kuid samas lubada nende toodete meediareklaami. Loteriiseadus jõuab ettevõtjate suhtes lausa kurioossete nõudmisteni. Nii tuleb loterii korraldajatel esitada rahandusministrile ?nõukogusse, juhatusse ja tegevjuhtkonda kuuluvate isikute nimekiri ja elulookirjeldused?. Huvitav, kes ja kuidas hakkab nende elulookirjelduste põhjal otsustama loterii korraldamise õiguse andmist või mitteandmist!?

Hasartmänguseaduse eelnõu kohaselt maksustataks kaubanduslikud loteriid 25protsendilise maksmääraga võidufondist. Lisaks peab kaubandusliku loterii korraldusloa taotleja maksma 10 000 kr riigilõivu. See teeks 300 000kroonise võidufondi puhul kokku maksumääraks 28,3%. Mida väiksema võidufondiga piirdutakse, seda suuremaks proportsionaalselt kujuneb ka maksumäär - nt 100 000kroonise võidufondi puhul oleks see juba 35%! Seega ületaks kaubandusliku loterii maksumäär oluliselt muule ettevõtlusele kehtestatud 26protsendilise tulumaksumäära.

Kas kaubanduslik loterii loob ettevõtjale lisaväärtust (nagu teevad seda kõikvõimalikud õnnemängud, kiir- ja arvloteriid jmt), mida tuleks üldisest maksukoormusest kõrgemalt maksustada? Ettevõtted kasutavad tarbijaloteriisid pigem oma brändide tuntuse säilitamiseks ja lühiajalises perspektiivis on need kampaaniad enamasti kahjumiga üritused. Küll aga saab tarbija lisaväärtusena võimaluse ostule pealekauba midagi võita.

Kaubandusliku loterii puhul ostab tarbija mingi toote, mille pealt tootja ja vahendaja on juba kõik maksud maksnud (klassikalise loterii puhul on aga ainus ?toode? võiduvõimalus). Kui ettevõtja käive kaubandusliku loterii tulemusena kasvab, maksab ta sellelt ka vastavalt suuremaid makse. Miks siis riik püüab kaubanduslike loteriide korraldajate selga laduda maksukoorma, mis sunnib pigem taolistest müügiedustusvõttest loobuma?

Praeguses redaktsioonis on loteriiseaduse ja hasartmängumaksu seaduse eelnõud suunatud rohkem antud müügiedendamise liigi väljasuretamisele kui reguleerimisele. Eriti valusalt tabab tarbijaloterii kõrge maksumäär ning bürokraatlik korraldus just kohalikke tootjaid ja kaupmehi, kel puuduvad rahvusvaheliste firmadega võrreldavad eelarved lausreklaami korraldamiseks. Arvan, et eeltoodust lähtuvalt on ettevõtjatel põhjust tähelepanelikult tutvuda loteriiseaduse ja hasartmängumaksu seaduse eelnõudega ning edastada seejärel oma seisukohad rahandusministeeriumile.

Helve Remmel on Eesti Toiduainetööstuse Liidu tegevdirektor