Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühispank tahab kasumiks veerand miljardit krooni
?Ühispanga töötajad on tublit tööd teinud, oleme sellega äärmiselt rahul,? ütles Ühispanga president Ain Hanschmidt eile majandustulemusi kommenteerides.
Ühispank teenis esimese kvartaliga 52,1 miljonit krooni kasumit, Ühisliising 8,8 miljonit krooni.
Ühispanga Grupp, kuhu kuuluvad Eesti Ühispank, Ühisliising, Ühispanga Varahaldus ja Ühispanga Elukindlustus, teenis eelmisel aastal samal ajal 36,9 miljonit krooni kasumit, kuid lõpetas aasta tervikuna ligi 100 miljoni kroonise kahjumiga.
Selle aasta tulemuseks prognoosis Hanschmidt 265 miljonit krooni kasumit. ?Sel aastal oleme tagasi maksnud 800 miljonit krooni kalleid välislaene, plaanime maksta veel 300 miljonit krooni,? ütles Hanschmidt.
Eesti Ühispanga Grupi hoiuste maht kasvas aasta lõpuga võrreldes 15,4 protsendi võrra 11,2 miljardile kroonile. Ettevõtete hoiuste maht oli Ühispangas esimese kvartali lõpus 4,9 miljardit krooni ehk ligi 30% turust, mis on viiendiku rohkem võrreldes 2001. aasta algusega.
?Deposiidid kasvasid suures osas tänu firmadele ja riigile, oleme võtnud konkurentidelt turuosa,? sõnas Hanschmidt. ?Firmade teenindamise osas oleme välja kujunenud Hansapangaga võrdseks partneriks Eestis.?
?Ühispank on alati olnud Hansapanga jaoks tubli konkurent,? ütles Hansapank Eesti peadirektor Raul Parusk. ?Aasta algusest oleme kaotanud turuosa valitsuse hoiustes, kuid äriühingute hoiustest on Hansapangas 51,9 protsenti. Äriühingute nõudmiseni hoiustest on meil 59,6 protsenti, ei saa öelda, et see oleks Ühispangaga päris võrdne.?
Eraisikute hoiuste maht kasvas Ühispangas esimese kvartaliga 3,8 protsenti 3,2 miljardile kroonile.
Ühispanga laenu- ja liisinguportfellis on esikohal eraisikute võetud laenud ja liisingud, rääkis Hanschmidt. Nende osa on Ühispanga laenu- ja liisinguportfellis 21,3 protsenti.
?See number võiks veelgi kasvada, eluasemelaenud on ühed kindlamad laenud,? ütles Hanschmidt. ?Oleme huvitatud ka tööstus- ja energeetikaettevõtetele laenamisest, sest nad loovad uusi töökohti.?
Tööstus- ja energeetikaettevõtete osakaal oli Ühispanga laenu- ja liisinguportfellis esimeses kvartalis 18,8 protsenti, sama palju laenati Ühispangalt ka kinnisvaraarenduseks.
Ühispangal on ligi 408 000 klienti, neist 86 000 kasutab internetipanka.
?Internet, internet ja veel kord internet ? see on eelkõige,? ütles Hanschmidt, rääkides 2001. aasta trendidest panganduses.
Eilsest töötab Ühispanga internetipank U-Net uuendatud kaasaegsema kujunduse ja lihtsama navigeerimisega, kuid alates 4. juunist peab osa internetipanga klientidest hakkama ülekannete eest maksma.
?Mul on hea meel Ühispanga üle, kui nad on rõõmsad, aga üldiselt ei tahaks Ühispanga tulemusi kommenteerida,? ütles Nordea panga Eesti filiaali juhatuse liige Aivi Roasto. ?Aga hakkas silma see, et nende internetipank läheb tasuliseks. Minu jaoks oli selle uudise sõnum see, et tasuta lõunaid pole olemas.?
Siseriiklik maksekorraldus U-Netis hakkab maksma 3 krooni. U-Net jääb tasuta Saldo+ klubi liikmetele ehk neile, kes teevad ühe kuu jooksul vähemalt ühe ülekande, võtavad kolm korda sularaha ja tasuvad vähemalt viiel korral pangakaardiga. Samuti kuni 25aastastele ja üle 60aastastele Ühispanga eraklientidele.