Aiapidu ei sõltu ilmataadi tujudest

Tegelikult peaks aga kogu aeg arvestama võimalusega peoseltskond ja -laud varju alla paigutada, sest ka kuum päike võib lagipähe paistes üsna ebamugavaks osutuda. Seega peaks peokorraldaja asukohavalikul lähtuma sellest, kas on olemas juba terrass, lehtla või mõni muu kapitaalsem varjualune. Kui ei, siis aitavad hädast välja mitmesugused rõõmsailmelised päevavarjud ja telgid, mida saab kergesti paigaldada-teisaldada ning mis maksavad paarisajast kroonist paari tuhandeni. Suuremate sündmuste puhul on võimalik rentida aga isegi selliseid telke, mille alla mahub sada või rohkem inimest.

Kui pidulaua jaoks on koht olemas, tuleb mõelda kõiksugu tarvikute peale. Tõhus eeltöö võimaldab ka peremehel peost osa saada, vastasel korral jäävad grillsütt otsides ning puukuuri vahet joostes sõprade naljad kuulmata. Niisiis peaks külaliste tulekuks küpsetajal käepärast olema nii grill, süsi, süütevedelik, tikud kui ka puuhalud.

Lauale kõlbab panna nii papist kui ka portselanist nõusid, aga soovitav on järgida ühtset stiili, sest peo õhkkond sõltub paljuski ka lauanõudest. Muidugi tuleb arvestada ka sellega, millist toitu külalistele tahetakse pakkuda. Ühevärvilised papist või plastikust nõud sobivad vabama ja lihtsama kokkusaamise juurde. Värvilised ja mustrilised ühekordsed topsid-taldrikud aitavad üritust muuta juba pidulikumaks. Päris pidulike sündmuste puhul võiks lauale tuua parimad nõud puhvetikapist, kuigi nende kasutamine õues võib perenaise väga murelikuks teha ja koristamist on ka pärast rohkem.

Kümne inimese ühekordsetele lauanõudele kulub ca 100?200 krooni. Kuumade toitude pakkumiseks on soovitav kasutada papist nõusid, plastmass sobib rohkem külma laua tarbeks. Vorsti ja liha pakkumisel peaks kasutama metallist nuge-kahvleid. Plastikust söögiriistad ei pruugi lihtsalt vastu pidada.

Mida aiapeol süüa? Kõige lihtsam variant on osta poest grillvorste või marinaadis liha. Sinna juurde värsket ja marineeritud kurki, tomateid, Hiina kapsast, paprikat jms. Magustoiduks puuvilju. Joogiks veini, õlut ja karastusjooke. Sellise menüüga saab peo püsti panna poole tunniga.

Kellel aga kannatust peole omapära ning pidulikkust lisada, peaks tegema pikemaid ettevalmistusi. Näiteks võiks vorstid viilutada ja vaheldumisi õuna-, pirni-, paprika-, tomati-ning sibulatükkidega vardasse ajada. Parema maitseelamuse saamiseks võib vardaid pintseldada toiduõlist, sinepist ja liha üldmaitseainest segatud kastmega. Samuti võiks teha paar-kolm erinevat salatit. Ideaalne grill-lihakõrvane on tomatist ja sibulast valmistatud salat, millele on lisatud toiduõli, soola, pipart ning peterselli. Väga mõnus on aias süüa ka tikuvõileibu.

Suve teises pooles, kui vorst ja liha enam emotsioone ei tekita, aga poest, turult või oma aiamaalt saab ohtralt kodumaiseid aedvilju, võib neid süüa mitmesuguste dipikastmetega, mis on valmistatud jogurtist, hapukoorest ning maitsesegudest. Üleüldse on see väga sobiv viis kõigile, eriti lastele, rõõmsalt vitamiine sööta.

Tihti kestab aiapidu hiliste õhtutundideni ja siis on tänuväärt valgusallikateks lõkketuli, õueküünlad ja tõrvikud. Tuld võib teha õuekaminas, lihtsalt lõkkeplatsil või spetsiaalselt selleks ehitatud alusel. Kui plaanis on grillida, võiks lõkkes põletada lehtpuid. Õueküünlaid saab igast poest ja nende põlemisaeg ulatub mõnest tunnist paari ööpäevani. Ettevaatlik tasub olla tõrvikutega, vältida tuleb nende asetamist hoonete vms vahetusse lähedusse.

Kindlasti ei tohi unustada sääsetõrjevahendit, sest oma valgusallikatega annate putukatele märku, et pidu käib.

Autor: Margus Sanglepp