Majanduskasvu näitaja teeb ettevaatlikuks

02. juuli 2001, 00:00

Reedel statistikaameti poolt avaldatud korrigeeritud käesoleva aasta esimese kvartali majanduskasvu koondhinnang annab majanduse arengust mõnevõrra moonutatud pildi.

Koondnumber näitab selgelt majanduse tugevat edasiminekut, märkides vaid tagasihoidlikku kasvu langust eelmise aasta teise poolaastaga võrreldes.

Majandusaktiivsus teeb ettevaatlikuks

Samas, hinnates reaalset majandusaktiivsust ning lisandväärtuse kasvu erinevate komponentide kaupa, on põhjust ettevaatuseks.

Ehkki kokkuvõttes kasvas sisemajanduse nõudlus ligi 8 protsenti, jäi kasv põhiliste sisemajanduse mootorite poolt ? nagu eratarbimine ning investeeringud ? tagasihoidlikuks ning selgelt alla varem prognoositule.

Oluliselt toetas sisemajanduse nõudlust vaid üks komponent ? varude suurenemine. Elimineerides varude muutuse mõjud kogutarbimisest, oli sisenõudluse kasv esimeses kvartalis vaid tagasihoidlikud 1,7 protsenti, kusjuures kogu SKP kasv esimeses kvartalis oleks olnud koguni negatiivne ligi 1 protsendiga. Ehkki selline hinnang on mõnevõrra meelevaldne, näitab see ometi selgelt muude arengute nõrkust.

Eratarbimiskulutused kasvasid vaid 3,7 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. See oli esimese kvartali kaubanduse ning teenindussektori hoogsa arengu valguses, kuid ka kiire tarbijahindade ning palgakasvu taustal üllatav ja annab tarbimiskäitumisest mõnevõrra vastuolulise pildi. Sama vastuolu sunnib aasta edasiste perioodide arengusse suhtuma suurema konservatiivsusega. Juba eelmisel aastal mõningast pettumust valmistanud investeeringute aktiivsus püsis väga madal ka selle aasta esimeses kvartalis. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas vaid tagasihoidlikud 0,9 protsenti, jäädes selgelt alla oodatule.

Siin tekib mõningane vastuolu ettevõtete paranenud tulemuste ning jätkuvalt suhteliselt kõrge laenuaktiivsuse vahel. Tekib ka küsimus, kas ettevõtjad pööravad investeeringute olulisusele ikka piisavat tähelepanu või ei peegelda statistika olukorda päris adekvaatselt. Peab märkima, et pikaajaline investeeringute madalseis muudab jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamise küsitavaks. Samas ei ole praeguse globaalse jahtumise taustal võimalik loota ka investeeringute hüppelist kasvu lähiajal.

Oodatud oli valitsussektori suhteliselt konservatiivne käitumine. Esimeses kvartalis langesid valitsuse kulutused reaalarvestuses ligi 3 protsenti eelmise aastaga võrreldes, ehkki jooksvates hindades kulutused kasvasid. Valitsussektori suhteline konservatiivsus tänasel päeval on siiski tervitatav, sest peatselt eesootavad valimised ning liginevad reformid ohustavad fiskaalset tasakaalu juba lähitulevikus.

Vaadeldes nõrgaks jäänud sisenõudluse komponentide arengut, märkis ainsana hüppelist kasvu varude muutus. See näitab, et majandusagendid ? peamiselt ettevõtted ? on jätkanud esimeses kvartalis tegevust suhteliselt inertselt, arvestamata täiel määral nõudluse langemist ning sellest tulenevaid ohte.

Kuna varude kasv peaks hakkama edasistel perioodidel pigem langema, seab see suurema ohtu alla ka Eesti käesoleva aasta majanduse arengu kiiruse. Suprema korrigeeritud SKP kasvuootus käesolevaks aastaks on 5 protsenti, korrigeeritud allapoole juuni alguses 5,3 protsendilt.

Täpsustatud ning detailisetele Eesti esimese kvartali SKP andmetele tuginedes ning arvestades jätkuva globaalse jahtumise mõju Eesti väikesele avatud majandusele, on lähiajal võimalik Eesti käesoleva aasta SKP prognoosi veelkordne allapoole korrigeerimine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing