SASi-Estonian Airi kokkulepe pärsib konkurentsi

?See on huvitav koht küll uurimiseks,? tunnistas konkurentsiameti direktori asetäitja Aini Proos eile. Tema sõnul veel asjaga ei tegelda, aga pärast suvepuhkusi algatatakse tõenäoliselt uurimine.

SASi ja enamuses Maersk Airile kuuluva Estonian Airi kolm aastat tagasi alanud koostöö mõju näeb selgelt Reisieksperdi ASi piletimüügijuht Mehis Kivilo. Ei oska öelda, kas tegemist on kokkuleppega või mitte, aga kui Estonian Airil on võimalus hindu ülespoole korrigeerida, siis ta seda teeb, lausus ta. Nii näiteks võttis Estonian Air poolteist kuud tagasi kasutusele uue piletite klassistruktuuri, kaotades ära Eesti turule suunatud pakkumised. Uue süsteemi järgi on kuu varem ostetud piletid küll odavamad, ent vahetult enne reisi ostetuna palju kallimad. Sama süsteemi kasutab juba pikka aega SAS.

?Eestlased on hilised broneerijad, mistõttu läheb reisimine kallimaks,? kommenteeris Kivilo muutuste mõju . Nii näiteks on nüüd Stockholmi reisimine Finnairiga odavam kui Estonian Airiga. Finnairi puhul maksab sõit 3800 krooni võrreldes Estonian Airi 6680 krooniga. Enne viimast hinnamuutust oli Estonian Airil olemas odav Stockholmi pilet 3900 krooni eest.

ASi Estonian Air taanlasest president Jorn Eriksen ütles, et koostöö eesmärgiks pole mingil juhul hindade kokkulepe. Tema sõnul puudutab koostöö SASiga liini jagamist ainult Stockholmi ja Kopenhaageni liinil eelkõige seepärast, et pakkuda kaugemale reisivatele SASi klientidele mugavamat ümberistumist. Samalaadne koostöö on Estonian Airil ka Läti lennufirmaga airBaltic ning Vene Aeroflotiga. Eriksen põhjendas piletihindade kerkimist kulude kasvuga, mis tuleneb kütusehindade kerkimisest ja dollari kallinemisest euro suhtes. Erikseni sõnul kerkivad hinnad kõigis lennufirmades.

Enne kokkulepet SASiga oli Estonian Airil koostöölepe Soome lennufirmaga Finnair. Leppe katkemisest alates Estonian Air Helsingisse ei lenda. ?Me ei soovinud Finnairi aidata,? ütles Eriksen. Samas jätkab Estonian Air SASi ?aitamist?, kui loobus otselendudest Amsterdami, Hamburgi ja Minskisse, loovutades need suunad sisuliselt SASile. ?Vaatame, kus on rohkem reisimist, näiteks oleme suurendanud lendude arvu Stockholmi,? põhjendas Eriksen firma käitumist.

Lennuhindade tõusmisega on rahul ka Finnairi müügijuht Eestis Ilona Kbejan. Tema sõnul ei saa laita Estonian Airi ja SASi kokkulepet, kuna liinide jagamist kasutatakse kõikjal. Näiteks Finnair jagab Tallinna?Helsingi lende Belgia lennufirmaga Sabena ja Briti firmaga British Airways.

Kbejan pidas piletite kallinemise põhjuseks ka lennujaamamaksude kerkimist. ?Lennundus on kallis lõbu,? kirjeldas ta olukorda. Nii näiteks peab 20minutilise Tallinna?Helsingi lennuga tegelema ligi 100 inimest, kuhu on arvatud kontoritöötajad ja tehniline hooldus.

Pikka aega Põhjamaade lennufirmade klient olnud IBM Eesti juht Valdo Randpere ei ole kuigi diplomaatiline. ?See on jama,? kommenteeris ta lennufirmade juhtide seletust hinnapoliitikale. ?Loll on see, kes vabandust ei leia.? Randpere väide, et lennukilomeetri hind Tallinnast Helsingisse on kallim kui sõidul Maalt Kuule, on saanud klassikaks.

Randpere sõnul kasutab SAS kavalat trikki Rootsi siseturul, kus odavat piletit ei saa osta, kui ei ööbi laupäeval ja pühapäeval sihtkohas. Sama reegel on üle kandunud Estonian Airile. Nii on kujunenud Tallinna?Stockholmi tavahinnaks 11 000 krooni. ?Reisijad kiunuvad valust, aga midagi teha ka ei saa,? rääkis ta.

Randpere on leidnud tänu konkurentsile hea lahenduse reisiks Soome ? helikopteri. 25minutiline edasi-tagasi kopterisõit maksab 2500 krooni, kui palju aeganõudvam reis Finnairiga võtab 4500 krooni.

Tavapilet New Yorki maksab 8000 krooni, sama skeemi järgi peaks reis Stockholmi äriklassis maksma 5000 ja turistiklassis 2000 krooni, lausus Randpere.

Tema sõnul näitab monopoli mõju nii ettevõttele kui klientidele Estline?i saatus. Kümme aastat Tallinna?Stockholmi liinil monopoolseid õigusi nautinud firma lõpetas pankrotiga, sest teeninduse kvaliteet langes ja reisijad loobusid liinil sõitmisest.

Reisieksperdi piletimüügijuhi Mehis Kivilo väitel ei muutu olukord normaalseks enne, kui turule tuleb agressiivsemalt uus konkurent, Poola lennufirma LOT. Firma plaanib lende Eestisse tihedamalt sügisest, siis muudavad graafikut ka teised firmad ja suure tõenäosusega hinnad edaspidi küll ei lange, aga senises tempos enam ei tõuse.

Heaks näiteks konkurentsi mõjust lennuliiklusele on Kreeka ärimehe Stelios Haji-Ioannou 1998. aastal asutatud lennufirma EasyJet, mis hakkas Euroopas pakkuma lennupileteid reisibüroode vahenduseta. See võimaldas näiteks Londoni?Barcelona liinil viia piletihind alla kuni 1000 kroonini edasi-tagasi reisi eest ja teenida seejuures kasumit. EasyJeti tegevus, mis ühendab Londonit 30 lennujaamaga Euroopas, on kokkuvõttes lennupiletite hindu langetanud.

Baltimaades on EasyJeti tegevust kopeerimas Leedu riigile kuuluv lennufirma Lithuanian Airlines, mis pakub Tallinnast üle Vilniuse lende Euroopa pealinnadesse kolm korda odavamalt kui teised.

Lithuaniani arendusjuht Vidas Zvinjs ütles, et Leedu lennundusturul on tihe konkurents ja klientide nimel tuleb võidelda. Lithuanian loodab tänavu lõpetada nullkasumiga. Sama tulemuseni loodab tänavu jõuda ka Estonian Air, kes sai 2000. aastal 800 miljoni kroonise käibe juures väikese kahjumi, mida firma ei avalikusta.

___________________________________________

juhtkiri: Helsingi lennukilomeeter on kallim kui Kuule

Vt. ka tabelit: Mõnede lennupiletite pakkumiste võrdlus