Parkimistrahvid tühjendavad liisingufirmade pangaarveid

Ühisliising on selle aasta jooksul kohtus vaidlustanud juba 70 liikluskorralduskeskuse tehtud trahvinõuet. Firma hinnangul on ebaõiglane nõuda neilt parkimistrahvide tasumist, kui rikkumise on põhjustanud sõiduki rentnik.

?Me oleme need 70 kaebust esitanud suvalise valiku alusel,? ütles Ühisliisingu peajurist Maarja Leppik-Niineväli. ?Vaidlus on põhimõtteline, sest meilt ei saa nõuda, et maksaksime kinni rentniku põhjustatud rikkumised.?

Selle aasta veebruarini kehtinud liiklusseaduse järgi sai trahvinõude pöörata omaniku vastu juhul, kui kasutajat ei ole võimalik tuvastada. Kehtivas liiklusseaduses sellist paragrahvi aga ei ole ning igal juhul vastutab sõiduki õige kasutamise eest omanik ehk antud juhul liisingufirma.

Ühisliisingu peajuristi sõnul vastutab haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi parkimiskorra rikkumise eest siiski sõiduki kasutaja, mitte aga autoregistris täheldatud omanik.

Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul on praegu mõttetu hakata halduskohtule esitama kõiki parkimistrahve. ?Neid on nii palju, et sellisel juhul halduskohus ei jõuaks järgmise kolme aasta jooksul millegi muuga tegeleda,? ütles Hääl, kelle sõnul on Hansa Liising Eesti kaudu läkitatud järelepärimine ka õiguskantslerile. ?Me jääme ootama, millise seisukoha võtab Allar Jõks.?

Tänase seisuga on Ühisliising saanud ligi 3000 trahvinõuet. Hansa Liising Eestil ulatub see arv aga juba üle 10 000.

Kokkuleppel kohtutäituritega edastab firma need rentnikule ning annab võimaluse tasuda trahv etteantud aja jooksul, mis tavaliselt on 10 päeva.

?Kui rentnik seda ei tee ja eelnimetatud summa meilt sisse nõutakse, käsitleme seda kliendi rendilepingujärgse võlana, sest rentnikul on kohustus kanda ise kõik kulutused, mis tekivad renditud sõiduki kasutamisel, seega ka parkimistrahvid,? selgitas Leppik-Niineväli.

?See on liisingufirmade probleem,? kommenteeris olukorda kohtutäitur Arvi Pink. ?Meie täidame seadust.? Pink kinnitas, et tema teada võtavad kõik kohtutäiturid trahvi mittetasumisel selle liisingufirma pangaarvelt.

?Neile on tähtis see 250 krooni ainult kätte saada,? kommenteeris Leppik-Niineväli kohtutäiturite suhtumist.

Iga tasumata trahvisumma arvel teenivad kohtutäiturid 250 krooni ja seda juba hetkest, kui nõue liikluskorralduskeskusest nendeni jõuab.

Tallinna liikluskorralduskeskuse juht Vello Koonik möönis, et seadus võiks olla küll teisiti, kuid praegu annab seadus neile õiguse trahv sisse nõuda liisingufirmalt, mitte auto kasutajalt. ?Seepärast me kohut käimegi,? ütles Koonik. ?Kui kohtulahend tuleb, siis pannakse võib-olla asjad paika.?

Aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes on tehtud ligi 50 000 parkimistrahvi. Kooniku hinnangul on kohtutäiturite jõulise tegutsemise tõttu parkimistrahvide hulk siiski vähenenud. ?Inimesed on aru saanud, et lihtsam on parkimispilet osta, kui trahviga jännata,? sõnas Koonik. Tema hinnangul võivad autojuhid kahe aasta vanuseid parkimistrahve saada ka veel jõulude ajal. Juhul kui täituri kirja peale trahvi ja täituritasu ära ei maksta, ilmub samasisuline kuulutus Ametlikes Teadaannetes. Kui võlgnik ka sellele ei reageeri, on täituril õigus trahvisumma arestida autoomaniku pangaarvelt.