Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SAPARDist sai raha iga kümnes
Abiraha jagav ametkond loodab siiski aasta lõpuks anda toetusi 150 miljoni krooni ulatuses, praegu on välja jagatud vaid 12 miljonit krooni.
?150 miljonit krooni on meie hinnangul praegu ka lagi, mis põllumajandussektor välja kannatab, sest teist niipalju on ju taotlejate omafinantseeringu suurus,? rääkis SAPARDi Eesti juht Katrin Noorkõiv.
Kõige rohkem taotlusi, 160, on laekunud põllumajandustootmise investeeringutoetuse raames. Põllumajandus- ja kalasaaduste tootmise parandamise toetuse saamiseks on esitatud 21 taotlust, neist 8 piima-, 7 liha- ja 6 kalatööstustelt. Maapiirkondades alternatiivse tegevuse arendamise toetuse raames on esitatud 40 ja infrastruktuuri arendamise toetuse saamiseks 10 taotlust.
SAPARD abiprogrammi raames raha saanud OÜ Kaiu LT juhatuse esimees, riigikogu liige Tiit Tammsaar (pildil)ütles, et sellist bürokraatiat nagu SAPARDi taotlemisel pole tema veel varem näinud. ?See on täiesti uus bürokraatia tase Eestis,? ütles Tammsaar.
Kaiu LT ostab 1,1 miljoni krooni eest traktori ja pöördadra, 330 000 krooni sellest rahast tuleb SAPARDi programmist. ?Arvestame, et SAPARDi rahaga saame just viieaastase liisingu intressid ära maksta,? ütles Tammsaar.
Tammsaar ütles, et 160 taotlust põllumeestelt terve Eesti kohta on uskumatult vähe. ?Tõenäoliselt enamik tõsiseid tegijaid põrkus just tohutu bürokraatia vastu,? ütles Tammsaar. ?Asi on ikka väga armetu, kui arvestada, et 30 miljonit kulub aastas SAPARDit jagava ametkonna ülalpidamiseks.?
?160 taotlust terve Eesti peale on vähe küll, aga eks teise lainega tuleb rohkem, praegu paljud lihtsalt vaatasid, kuidas asi käib,? ütles OÜ Orgita Põld juhatuse esimees Sulev Mölder. Orgita Põld saab SAPARDist 400 000 krooni, ettevõtte koguinvesteeringu suurus on 1,2 miljonit krooni.
Mölderi arvates polnud rahataotlemine eriti keeruline, kui ettevõtte raamatupidamine on korras ja firma kasumis. ?Kaks kuud oli aega SAPARDi taotlust teha ja selle aja jooksul sai hakkama küll,? ütles Mölder.
Võru taluliidu teatel ei taotlenud Võrumaalt ükski põllumajandustootja SAPARDi abiprogrammist raha. ?Aega oli liiga vähe, et nõuetele vastavaid taotlusi teha,? ütles Võru taluliidu esimees Riho Pähn.
Enamik tööstustelt tulnud taotlusi on tänaseks tagasi lükatud neis sisalduvate vigade tõttu. ?Uut konkurssi ei saa me enne välja kuulutada, kui positiivse vastuse saanud taotlejatele on välja saadetud kinnituskirjad, et nad raha saavad,? rääkis Noorkõiv.
Põllumajandustootjatele ja maaettevõtjatele on SAPARDi programmist raha taotlemise aeg selleks aastaks läbi.
SAPARDi programmi raames on võimalik maksta toetusi 250 miljonit krooni aastas. Kui ühel aastal jääb see raha jaotamata, kandub ülejääv summa järgmisesse aastasse. Kui ka siis jääb raha jaotamata, tuleb see Euroopa Komisjonile tagasi maksta.
___________________________________________