OPEC otsib tasakaalu

Naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC otsus jätkata tootmist senises mahus hoolimata nafta hinna langusest pole tingitud vaid vastutulekust USA-le. Suur osa on äratundmisel, et 30 dollarit barrelist pole see hind, mis maailma majanduse kriisist välja tooks ning nõudluse nafta järele jälle üles viiks. Esmane eesmärk on vältida turu ning nafta hinna kokkuvarisemist.

Neid kaalutlusi õõnestavad Venemaa käitumine, kes OPECi arvelt turgu haarab ning tootmist lisab, ning poliitilised pinged, mis on tingitud läänevastastest meeleoludest osas tootjariikides. Samuti lisab suurt ebakindlust sõjaoht ning selle võimalikud tagajärjed.

OPEC on tänavu tootmist piiranud kolmel korral, 3,5 miljoni barreli võrra päevas. Samas on Saudi Araabia järel teine suurim tootjariik Venemaa suurendanud naftatoodangut ligi 500 000 barreli võrra päevas, millele tuleval aastal peaks lisanduma veel 300 000 barrelit.

OPECi presidendi Chakib Khelili sõnul on see Venemaale teenimatult toonud juba viis miljardit dollarit lisatulu.

Majanduslikud põhjendused pole tingimata argumendiks ka naftat tootvate riikide elanikele. 11. septembri terrorirünnakute järel kinnitas OPECi juhtriik Saudi Araabia, et kartell tagab stabiilse naftaturu. Kui aga puhkeb sõda ning see nõuab arvukalt moslemitest tsiviilohvreid, võib igasugune koostöö või abi lääneriikidele põhjustada kohaliku elanikkonna hulgas ägedat vastuseisu ning kõigutada valitsusi.

Lähis-Idas ei sallita USAd poliitika pärast Iisraelis ja Iraagis. Saudi Araabial, Kuveidil ning teistel kartelli liikmetel tuleb siis rohkem joonduda rahva nõudmiste järgi, mis võib tähendada samme nafta hinna kergitamiseks. Analüütikute arvates oleks praegu optimaalne hind, mis ei takistaks maailmamajanduse taastumist ega kahjustaks OPECi liikmesriikide majanduslikke huve, 20 dollarit barrelist.