Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti suurfilm otsib toetust

    ?Kutsusime siia need inimesed, kes võiksid olla selle filmi sõbrad,? teatas filmi lavastaja Elmo Nüganen reede pealelõunal üritust avades. Mõnekümnest inimesest koosnevast sõpraderingist hakkasid silma peaminister Mart Laar, kaitsevägede juhataja Tarmo Kõuts ja teised mundrikandjad, pankurid Rain Tamm ja Juhani Seilenthal, Hannes Tamjärv, tekstiilitööstur Meelis Virkebau ja IT-ärimees Andres Haamer.
    Külalisi kostitati rahvuslikku alatooni kandva söögi-joogiga, näidati katkendit seni ainsast Vabadussõda käsitlevast Eesti filmist, 1927. aastal valminud Theodor Lutsu linateosest ?Noored kotkad? ning Soome suurejoonelisest sõjafilmist ?Rukajärven tie?.
    Sõnavõtte sisse juhatades rääkis Nüganen, et Mart Laar olevat talle eravestluses maininud, et soovib kavandatavas suurfilmis tagasihoidlikku osa saada. Kuigi Laar selle väite oma kõne alguses ümber lükkas, ei või teada, kas ta seda hiljem mitte ei kahetse.
    Peaminister avaldas kõnes lootust, et selle filmi puhul suudetakse hoiduda tavapärasest tegijale kaigaste kodaratesse pildumisest. Ta nentis, et on vaja filmi ajaloo suursündmusest, Eesti Vabadussõjast, mis pakuks huvi inimestele igas vanuses ja aitaks lähendada inimesi riigile.
    Peaministri mõtet toetas Rocca al Mare kooli juhataja Hannes Tamjärv sooviga filmi õppetöös kasutada. ?Loodan, et sellest saab film, mis paneb mõtlema,? ütles ta. Film võiks meenutada, et on asju, mis on igapäevastest probleemidest tähtsamad.
    Tarmo Kõuts nägi filmi rolli kaitseväkke tulijate moraalitõstjana. ?Soome sõjafilmid tunduvad meile lähedasemad kui Ameerika omad, seda enam peaks meile mõjuma film meie enda sõjast,? ütles Kõuts. Ta pakkus filmigrupile nii füüsilist tuge meeste ja masinate näol kui ka sõjandusalast konsultatsiooni. ?Kuna kaitsejõud võtavad filmi tegemisest aktiivselt osa, saab sellest asja,? ei jätnud Kõuts kahtlustki filmi õnnestumises.
    Isamaalistest tunnetes laetud esitluse lõpetas sõjalaul Elmo Nüganeni teatrikooli kasvandike esituses, kes samuti filmis kaasa lööma hakkavad.
    Ürituse mitteametliku osa jooksul tekkis veelgi konkreetseid mõtteid, kuidas suurteosele toetust avaldada. Selgus, et filmi ettevalmistuse juurde kuulus filmigrupi ekskursioon Vabadussõjaga seotud paikadesse Lõuna-Eestis peaminister Mart Laari juhatusel. Peaministri giidioskus pälvis sedavõrd komplimente, et noored ärimehed, LHV juhatuse esimees Rain Tamm ja Merita Panga Eesti filiaali juhataja Juhani Seilenthal töötasid kohe välja plaani, kuidas filmieelarve auke lappida. Idee autorite ärgitusel lubas peaminister filmi toetuseks veel mõne ekskursiooni läbi viia. Pankurite kiirete arvutuste kohaselt võiks pilet peaministri ekskursioonile maksta 10 000 krooni. 50kohaline bussitäis tooks filmi kassasse pool miljonit krooni ning puuduva 3 miljoni kokkusaamiseks polegi tarvis rohkem, kui kuus korda eestlaste kangelasliku võitluse paiku külastada.
    ETV programmidirektor Ilmar Raag rääkis, et ETV on otsustanud osta poole miljoni eest filmi teles näitamise õiguse 15 aastaks. Esimest korda jõuab film ETV ekraanile vabariigi aastapäeval 2004, lubas Raag. Ta avaldas lootust, et tegemist saab olema filmiga, mida vaataja tahab näha ikka ja jälle. ETV arvestusel saab filmi 15 aasta jooksul näidata vähemalt kümme korda.
    Mulle oleks küll meeldinud olla menufilmi ?Viimne reliikvia? toetaja, tõdes ?Nimed marmortahvlil? tootja Kristian Taska. Ta avaldas usku, et just sarnase menuga teoseks saab kavandatav film.
    Mängufilmi ?Nimed marmortahvlil? ettevalmistusperiood algab 15. oktoobril ja filmivõtted veebruaris 2002. Film valmib 2003. aasta alguses ja töös osaleb sadakond Eesti filmiinimest ja välismaist eksperti. Kolm kuud kestvas võtteperioodis on ligi tuhat osavõtjat.
    ?Nimed marmortahvlil? eelarve on kokku 21 miljonit krooni, millest vaid pool tuleb tavapärastest Eesti filmitootmise rahastamise allikatest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
LHV aktsia tõus aitas Balti ja Tallinna indeksid kindlalt plussi
Balti börsiindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,39% ja Nasdaq Tallinna indeks 1,54% LHV aktsia enam kui viieprotsendise ralli tõukel.
Balti börsiindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,39% ja Nasdaq Tallinna indeks 1,54% LHV aktsia enam kui viieprotsendise ralli tõukel.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.