Toit ja vein ? maitsed ja sobivus

Soolane ? kõige tundlikum on keele ots. Soola mõjul veini maitse pehmeneb.

Hapu ? tundlikumad on keele servad. Hapu maitse võib olla nii veinil kui toidul. Nende koosmõjus pääseb esile magusus.

Magus ? tundlikum on keele ots. Magus toit vähendab veini magusust ja tõstab esile happesuse.

Mõru ? tundlikem on keele tagaosa. Mõru maitse tõstab maitseretseptorite üldist tundlikkust.

Toidusus ehk umami ? see maitse on omane peamiselt Aasia köögile. Puudub teravdatud tundlikkusega piirkond, maitse intensiivusus on muutuv. Tõstab esile veinides leiduvaid mõruaineid ja metalset maitset.

Kõiki nimetatud tegureid peavad arvestama iga restorani peakokk ja sommeljee, koostades menüüle vastavat veinikaarti.

Pärast 10aastast tõsist tööd tuli Beringeri veinifirma peakokk ja veiniekspert, ameeriklane Tim Hanni välja progresseeruva veinikaardi ideega. Seda süsteemi on juba mõned aastad tutvustatud kogu maailmas ning hiljuti oli ka Eestis võimalik kuulata selleteemalist loengut. Süsteemi järgi jagatakse veinid maitseomaduste, mitte päritoluriigi või -piirkonna alusel erinevatesse gruppidesse.

Pleekinud õlgkollase värvusega. Aroomis valged paksud lilled, aprikoos, kollane ploom, kuivanud ürdid, veidi mandlit, tuntav puidune nüanss. Osa veinist on küpsenud mõnda aega Prantsuse ja Ameerika tammest vaatides. Lisatud on veidi ?Semilloni? marjast veini, mis lisab pehmust.

Maitse pehme, magusavõitu, kuiva rohu mõrusus, tammest tingitud vanill. Järelmaitse veidi vürtsine. Keskmine täidlus. Progresseeruva veinikaardi järgi teise grupi vein. Sobib tugevas kastmes valge või punase kala, samuti kanaliha kõrvale. Serveerida temperatuuril 10?12 °C. Poehind 190 kr piires.

Autor: Rein Kasela