Fondid pöörduvad aktsiaturgudele tagasi

Investeerimispanga Merrill Lynch 259 fondijuhti hõlmav novembrikuu uuring näitab, et keskmiselt on sularaha osakaal investeerimisfondides kuuga langenud 6,3 protsendilt 5,9 protsendile. Euroopa fondid on tegutsenud veelgi radikaalsemalt ? siin on sularaha osakaal oktoobrikuu 7,8 protsendilt praeguseks langenud 5,8 protsendi tasemele.

Kui oktoobris eelistas 42 fondijuhtidest sularaha, siis nüüd on nende arv langenud 28 protsendile.

Finantsportaal FTMarketwatch kirjutas, et fondijuhid suunavad raha majandustundlikesse sektoritesse, eriti tehnoloogia- ja telekomisektorisse, mis annavad tunnistust paranemisest. ?Fondijuhid usuvad, et toimuda võib oluline globaalne ümberpaigutus sektorite vahel ning nad ei taha selle pakutavast võidust ilma jääda,? põhjendas fondijuhtide valikut Merrill Lynchi globaalinvesteeringute strateeg Dave Browers.

Uurimus näitab ka, et fondijuhid on valmis vähendama oma rahapaigutusi sellistes traditsioonilistes ja suhteliselt turvalistes sektorites nagu toiduaine- ja tubakatööstus ning farmaatsiatööstus.

Investeerimisfondide rahapaigutused on toonud kergendust depressiivsetele turgudele ja kergitanud aktsiate hindasid. USA Nasdaq on viimase kuuga kosunud 12.

Põhjanaabritel on läinud veelgi paremini ning Helsingi börsiindeks on kerkinud viiendiku võrra. Helsingi börs kinnitab ka väidet fondide telekomiinvesteeringute eelistamisest, sest börsi lipulaeva Nokia aktsia on samal ajal oma väärtust kasvatanud kolmandiku võrra.

Välisfondide rahast ei ole kõrvale jäänud ka Tallinna börs, kus Eesti Telekomi aktsia on ajavahemikul läbi teinud 14protsendilise tõusu.

?Viimaste nädalate Hansapanga ja Eesti Telekomi hinnatõus on välisinvestorite, mitte kohalike teene,? lausus Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind. ?Kohalikud on rohkem müümas,? lisas ta.

Linnu sõnul on välisinvestorid jätkuvalt siinsete aktsiate ostmisest huvitatud, kuid kuna aktsiate hinnad on märkimisväärselt tõusnud, oodatakse pigem turu mõningast rahunemist. ?Keegi ostjatest ei taha hakata selle tõusuga lõpuni kaasa jooksma,? lausus Lind.

Kuigi statistika näitab aktsaiinvesteeringute suurenemist, on ka noote, mis lubavad kahelda, kas praegusel juhul on ikka tegemist kauaoodatud tõusutrendiga.

Dave Browers on samuti skeptiline ega usu, et fondijuhtide samm oleks revolutsiooniline ja midagi enamat ?lihtsalt igaks juhuks? ostmisest, kindlustamaks, et võimalikust ülesliikumisest kõrvale ei jäädaks.

Hoop aktsiaturgudele võib tulla pensionifondidelt. CNNmoney eile avaldatud uurimuse järgi on pooled ameeriklastest valmis valima oma pensionipõlve kindlustamiseks aktsiate asemel teised võimalused, kui nende investeeringud on aasta lõpuks kehvemas seisus, kui olid jaanuaris.

Investorite mure on põhjendatud, sest viimased kaks aastat on aktsiaturgudel olnud rasked ajad ning kolmas kvartal on pensionifondide jaoks olnud viimase kümne aasta kõige kehvem.