• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene Kultuurikeskust ootab uuendamine

    ?Renoveerimisel tuleb tagada ehe stalinistlik interjöör pisimate detailide ja sisustuseni välja,? ütles Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik.
    Duboviku sõnul on arhitektuurimälestiste nimekirja kantud Vene Kultuurikeskuse hoone üks parimaid, suurepäraselt ja terviklikult säilinud stalinistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Osaliselt on hoone ehitamise ajast säilinud ka sisustus, näiteks suure saali tooliread.
    Linnale kuuluv maja annab peavarju mitmekümnele loomingulisele kollektiivile, kultuuriühingule ja ühendusele. Järgmise aasta linnaeelarve eelnõusse on Vene Kultuurikeskuse renoveerimiseks kavandatud 30 miljonit krooni.
    Läbi kolme korruse ulatuva avara vestibüüliga hoones on üldpinda üle 6000 ruutmeetri, suurimaks ruumiks on nõukogulikku sümboolikat kandev saal. Lava ees on praegu kinni ehitatud 30 inimesele kavandatud orkestriauk, mis võimaldab tulevikus anda saalis ka muusikaetendusi. Lava on plaanis varustada moodsa lavatehnikaga.
    Vene Kultuurikeskuse hoones on ka 192kohaline loengusaal, 50 000 köitele kavandatud raamatukogu ning 86kohaline restoran.
    Laevastiku Ohvitseride Majaks ehitatud hoone valmis 1954. aastal. Hoone projekteeris alampolkovnik Aleksandr Kuznetsov.
    Muude suurte sündmuste ja etenduste kõrval on Laevastiku Ohvitseride Majas läbi viidud 11 Eestimaa Kommunistliku Partei kongressi. Laevastiku Ohvitseride Majas on andnud etendusi maailmakuulsad Vene teatrid.
    Enne Teist maailmasõda asusid sellel kohal kinoteater Grand Marina ja restoran Must Kass.
    Autor: ÄP Online
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Kogenud investor: esimene krahh oli nii kole, et muutus naljakaks
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning läbi käinud mitmest krahhist ja korrektsioonist aktsiaturgudel. Oma kogemustest ja õppetundidest rääkis Kivimägi saates „Investor Toomase tund“.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning läbi käinud mitmest krahhist ja korrektsioonist aktsiaturgudel. Oma kogemustest ja õppetundidest rääkis Kivimägi saates „Investor Toomase tund“.