• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Internetipõhine riiklik andmebaas valmib järgmise aasta kevadeks

    Hiljemalt märtsi lõpuks valmib kodanikuportaal ühtse X-tee süsteemi põhjal, mis võimaldab nii füüsilistel- ja juriidilistel isikutel kui ka ametnikel teha interneti kaudu päringuid mitmetesse riiklike registrite andmebaasidesse.
    ?Maksumaksja ei pea enam lippama mitme ametkonna vahet, sest andmed jõuavad temani palju mugavamat teed pidi,? ütles teede- ja sideministeeriumi asekantsler Mait Heidelberg, tutvustades X-tee süsteemi.
    Järgmisel nädalal annab AS Cell Network ministeeriumile katsetamiseks üle asutuste, turvaserverite ja osaliselt ka andmekogude tarkvara. Teenus peaks täies mahus seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas olema kättesaadav 2003. aastast, lubas Heidelberg.
    Kõige nähtavam osa sellest projektist hakkab olema kodanikuportaal, kus end internetipanga või ID-kaardi abil identifitseerides saab ette teenuste andmekogude nimekirja koos kirjeldustega. Selle kaudu saab vaadata ning muuta oma andmeid rahvastikuregistris, samuti pärida äriregistrist infot endaga seotud firmade kohta.
    Ametnike jaoks loodavas keskkonnas saab elektroonilisest kinnistusraamatust otsida infot nii kinnistu asukoha kui ka omaniku järgi. Ühtlasi saavad ametnikud pärida infot rahvastiku-, hoone-, ehitus- ja äriregistrist. Kokku hõlbustab X-tee peaaegu 20 000 ametniku tööd.
    Läbirääkimised teiste andmebaaside kaasamiseks käivad. Huvi on tundnud autoregister ja maksuamet.
    Avalikus sektoris on praegu kokku üle tuhande andmebaasi, sinna hulka on arvatud ka omavalitsuste väiksemad andmebaasid. Suuremaid riiklikke andmekogusid on üle saja, nende seas on 30 selliseid, mis tagavad enamiku süsteemide toimimise. ?Praegu on riigi riigiasutused ametkonnakesksed ja suletud, ristkasutus puudub või on keeruline,? rääkis Heidelberg. ?Tihti toimub andmete dubleerimine ning sama sündmuse kohta on eri andmebaasides erinevad andmed.?
    Kuigi andmed liiguvad keskserverist interneti ja kasutaja vahel läbi turvaserverite, saab süsteem olla turvaline ainult protsessina, möönis ASi Cybernetica infoturbe osakonna juht Arne Ansper, sest pidevalt mõeldakse välja uusi ründevõimalusi.
    ?Konfidentsiaalsus pole aga ainus turvalisuse omadus, vaid ka süsteemi töökindlus, samuti organisatsioonilised ja füüsilised turvameetmed,? rõhutas Ansper.
    Aasta alul korraldatud riigihankekonkursi X-tee programmeerimise ja korraldustöö osas võitis kuue pakkuja seas AS Cell Network, endine AS Assert.
    Sellel aastal eraldas riik eelarvest X-tee projektile 5 miljonit krooni, järgmise aasta eelarvekavas on ette nähtud 13 miljonit. ?Kokkuvõttes tuleb see aastas maksumaksjale kümneid miljoneid kroone odavam kui kõiki neid andmebaase eraldi süstematiseerida,? sõnas Heidelberg.
    Samas ei osanud ta öelda, kui palju läheb edaspidi süsteemi arendamine ja haldamine aastas maksma. Pelgalt süsteemi käigus hoidmine läheb maksma paari miljoni krooni ringis, iga uue andmebaasi lisamine 4000 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.