Internetipõhine riiklik andmebaas valmib järgmise aasta kevadeks

Hiljemalt märtsi lõpuks valmib kodanikuportaal ühtse X-tee süsteemi põhjal, mis võimaldab nii füüsilistel- ja juriidilistel isikutel kui ka ametnikel teha interneti kaudu päringuid mitmetesse riiklike registrite andmebaasidesse.

?Maksumaksja ei pea enam lippama mitme ametkonna vahet, sest andmed jõuavad temani palju mugavamat teed pidi,? ütles teede- ja sideministeeriumi asekantsler Mait Heidelberg, tutvustades X-tee süsteemi.

Järgmisel nädalal annab AS Cell Network ministeeriumile katsetamiseks üle asutuste, turvaserverite ja osaliselt ka andmekogude tarkvara. Teenus peaks täies mahus seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas olema kättesaadav 2003. aastast, lubas Heidelberg.

Kõige nähtavam osa sellest projektist hakkab olema kodanikuportaal, kus end internetipanga või ID-kaardi abil identifitseerides saab ette teenuste andmekogude nimekirja koos kirjeldustega. Selle kaudu saab vaadata ning muuta oma andmeid rahvastikuregistris, samuti pärida äriregistrist infot endaga seotud firmade kohta.

Ametnike jaoks loodavas keskkonnas saab elektroonilisest kinnistusraamatust otsida infot nii kinnistu asukoha kui ka omaniku järgi. Ühtlasi saavad ametnikud pärida infot rahvastiku-, hoone-, ehitus- ja äriregistrist. Kokku hõlbustab X-tee peaaegu 20 000 ametniku tööd.

Läbirääkimised teiste andmebaaside kaasamiseks käivad. Huvi on tundnud autoregister ja maksuamet.

Avalikus sektoris on praegu kokku üle tuhande andmebaasi, sinna hulka on arvatud ka omavalitsuste väiksemad andmebaasid. Suuremaid riiklikke andmekogusid on üle saja, nende seas on 30 selliseid, mis tagavad enamiku süsteemide toimimise. ?Praegu on riigi riigiasutused ametkonnakesksed ja suletud, ristkasutus puudub või on keeruline,? rääkis Heidelberg. ?Tihti toimub andmete dubleerimine ning sama sündmuse kohta on eri andmebaasides erinevad andmed.?

Kuigi andmed liiguvad keskserverist interneti ja kasutaja vahel läbi turvaserverite, saab süsteem olla turvaline ainult protsessina, möönis ASi Cybernetica infoturbe osakonna juht Arne Ansper, sest pidevalt mõeldakse välja uusi ründevõimalusi.

?Konfidentsiaalsus pole aga ainus turvalisuse omadus, vaid ka süsteemi töökindlus, samuti organisatsioonilised ja füüsilised turvameetmed,? rõhutas Ansper.

Aasta alul korraldatud riigihankekonkursi X-tee programmeerimise ja korraldustöö osas võitis kuue pakkuja seas AS Cell Network, endine AS Assert.

Sellel aastal eraldas riik eelarvest X-tee projektile 5 miljonit krooni, järgmise aasta eelarvekavas on ette nähtud 13 miljonit. ?Kokkuvõttes tuleb see aastas maksumaksjale kümneid miljoneid kroone odavam kui kõiki neid andmebaase eraldi süstematiseerida,? sõnas Heidelberg.

Samas ei osanud ta öelda, kui palju läheb edaspidi süsteemi arendamine ja haldamine aastas maksma. Pelgalt süsteemi käigus hoidmine läheb maksma paari miljoni krooni ringis, iga uue andmebaasi lisamine 4000 krooni.