Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõik läbirääkimiste punktid kähku avalikuks!
Kuivõrd liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga on lõppenud, tuleb Eesti delegatsioonil kõik kokkulepped võimalikult kiiresti avalikustada. Ainult nii saab selgeks, kas astumine Euroopa Liitu on tõepoolest Eesti huvides.
Seni on palju räägitud karudest, ilvestest ning räime mõõtudest ? üsnagi marginaalsetest teemadest, mille kulg oli Eestile lõppkokkuvõttes soodne ?, kuid eriti pole mainitud näiteks tööjõu vaba liikumist uute ja vanade liikmesriikide vahel. Kas siin jätkub Eestile ebasoodne üleminekuperiood või tuleb asuda sõlmima kahepoolseid kokkuleppeid iga riigiga, et meie tööjõud pääseks nendesse riikidesse?
Austria ja Hispaania välisministrid kinnitasid oma visiitide ajal Eestisse, et nemad Eesti tööjõudu ei pelga ja asi võiks saada lahenduse kahepoolsete kokkulepete näol. Sel juhul jõudu tööle meie välisministrile Kristiina Ojulandile tööjõuturu avamiseks.
Kõikide läbirääkimispunktide avalikustamine ei tarvitse tingimata tähendada rahva poolehoiu vähenemist referendumil. Oli ju kas või Taani väljakäidud finantspakett heldem varasematest, nii et pani Saksamaa rääkima volituste ületamisest. Tahakski teada konkreetseid arve, sest ainult nende põhjal on võimalik teha järeldusi.
Et Eesti piimakvoot tõusis esialgselt 562 000 tonnilt 646 000 tonnile, siis on tegu edasiminekuga. Kuivõrd Eesti piimatoodang oli eelmisel aastal 684 000 tonni (statistikaameti andmed), siis tundub, et väljakaubeldud kvoot polegi nii väike, kuna osa piimatoodangust tarbitakse ju siseturul ja alati jääb võimalus müüa piima kolmandatesse riikidesse, nt Venemaale.
Küsimus on selles, kas Eesti peaks püüdma kvootide ja dotatsioonide najal oma põllumajanduslikku tootmist suurendada. Kui asi on suuremates kvootides, siis jah, aga kui suuremates dotatsioonides, siis ei.
Doteeritud tootmine on üksnes maksumaksja raha raiskamine. Eesti põldurit aitaks märksa enam konkurentsis püsida see, kui Euroopa Liit vähendaks või kaotaks üldse dotatsioonid. Selles suunas tulekski Eesti delegatsioonil võidelda.
Samas saavutati läbirääkimistel sedagi, mis meie majandust edasi ei vii, näiteks maamüügi piirangud välismaalastele ? pidurduvad investeeringud ja kinnisvaraturg ei muutu nii aktiivseks ja likviidseks, kui võiks olla.
Läbirääkimiste lõpule jõudes oli positiivne, et keskenduti majandusküsimustele, mitte üksnes poliitilisele alliansile, nagu alguses.
Ekspresident Lennart Meri avaldas kunagi arvamust, et eesti rahvas on otsustanud Euroopaga (taas)ühineda ja mis referendumit siin veel vaja on.
Päris nii must-valged need asjad pole. Veidi murelikuks võivad teha suundumused unitaarsema riikliku moodustise, Euroopa Ühendriikide suunas. Europarlament, -president ja -põhiseadus räägiksid justkui USE (United States of Europe) kasuks vastukaaluna USA-le.
Igal juhul on kindel, et Eesti delegatsioon peab asuma lobi tegema otstarbekate muudatuste eest ELis ja seisma vastu sealt tulevatele rumalustele.