Eesti ootab täna kutset Euroopa Liitu

Koos Eestiga ootavad kutset Euroopa Liitu Läti ja Leedu, mis alustasid kõnelusi?teises ringis? ehk 2000. a veebruaris.

Kokku on Euroopa Liidu suurimas laienemisvoorus 10 riiki, lootuses, et täna hommikul veel viimaseid läbirääkimisi pidava kaalukaima kandiaadi Poola delegatsioon pakutuga lõpuks nõustub.

Eile õhtul, enne Äripaeva trükkiminekut, püsis Eesti kokkulepe veel sellisel kujul nagu see esmaspäeval Brüsselis kokku lepiti. Samas levisid Kopenhaagenis kuuldused, et Poola on suutnud otsetoetuste protsenti kõrgemale kaubelda ? Eesti kokkuleppes nimetatud 45 protsendilt 50 protsendile liikmesriikide talunikele makstavatest toetustest. Igasugused Poolale antud paremad tingimused laienevad automaatselt ka teistele kandidaatriikidele.

Teisalt ei olnud eile ikka veel praeguste liikmesriikide heakskiitu Taani poolt kandidaatidele pakutud liitumistingimustele. See jäi teisipaeval Brüsselis ELi valisministrite kohtumisel otsustamata ning liitumise rahastamist hakkas EL riigi- ja valitsusjuhtide tasemel arutama alles eile õhtul, eesistujamaa pakutud õhtusöögil. Otsus peaks selguma täna lõunaks.

Eesti pealäbirääkija Euroopa Liiduga peetud kõnelustel Alar Streimann avaldas eile tunnustust eesitujariik Taanile, kes pole hinnaalandust teinud ei kandidaatriikidele ega praegustele liikmesmaadele, sundides mõlemat osapoolt lahendusi otsima. Välisminister Kristiina Ojuland ei välistanud aga ajakirjanikele briifingut andes, et valitsusjuhtidel tuleb jääda ?võileibu sööma?, mis Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen valmis on pannud, puhuks, kui ennelõunal kokkuleppele ei jõuta. Nii võib kohtumine venida ning läbirääkimised vajadusel täna jätkuda.

Nii Streimann kui Ojuland avaldasid siiski veendumust, et kokku lepitud tingimused Eesti jaoks halvemaks ei lahe. Kui, siis paremaks. Eelkõige üksikküsimustes pole muutusi oodata, utles Streimann, soovimata siiski Poola ja põllumajandustoetuste osas pikemalt spekuleerida.

?Mida me tahtsime, seda me suures osas saime ka, eriti energeetika ja maksude osas,? võttis Streimann labiraakimised kokku. ?Ehkki kõnelustel nõudsime alati enamat.?

Eestist osalevad Kopenhaageni tippkohtumisel president Arnold Rüütel, peaminister Siim Kallas, ja välisminister Kristiina Ojuland, Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann ning mitmed Riigikogu liikmed.

Eesti lõpetas liitumiskõnelused esmaspäeval esikolmikus, ehk peale Küprost ja Slovakkiat, mis osade kommentaatorite hinnangul märgib riigi küpsust. Poola seevastu on ilmutanud ootamatut jäikust ja kangekaelsust, tulles veel viimastel tippkohtumisele eelnenud päevadel välja uute nõudmistega.

Siiski arvatakse siin Kopenhaagenis, et Taani peaministril Anders Fogh Rasmussenil õnnestub täna Taani eesistumine kroonida liitumiskõneluste lõpetamise ning laienemiskutse väljaandmisega.

See eeldab laienemise finantseerimispaketi heakskiitu 15 praeguse liikmesriigi poolt. Eriti kriitiline on olnud Saksamaa, kes ELi eelarve suurima rahastajana peab kinni maksma veerandi iga eesistujariigi Taani poolt kandidaatidele lubatud lisamiljardist.

Kemplemine raha üle aga tohutud turvameetmed, mida Kopenhaagenis on rakendatud, ei tohiks aga varju jätta kohtumise tõelist tähendust. Tegemist on ajaloolise sündmuse ning suure sammuga Teisest Maailmasõjast lõhestatud Euroopa taasühendamiseks.