Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üürida või osta laenuga?
Kuigi kodu ostmine annab suurema kindluse ja tegevusvabaduse, leidub mitmeid nüansse, mida tasub üüri või laenu valikul kaaluda.
Esimese sammuna on vaja endale selgeks teha, millise valiku juures tunnen ennast kõige kindlamalt. Eluasemelaen või liising on pikaajaline kohustus ja võib oluliselt mõjutada pere kulutuste struktuuri. Kirja pandud nii eluaseme üürimise kui ka ostmiseks võetud laenu plussid aitavad otsuse tegemisele kindlasti kaasa.
Üks eluasemelaenu taotlemise otsuse põhjus võib olla selles, et igakuine laenumakse võib igakuisest üürimaksest tulla väiksem.
Näide: 2-toaline korter Mustamäel hinnaga 375 000 krooni.
Üür kuus umbes 4 000 krooni.Laenumakse näiteks 2 697 krooni (arvestatud 20 suurust omafinantseeringu nõuet, intress 7, 15 aastast laenuperioodi, laenusummat 300 000 krooni).
Üürimise üheks põhiliseks eelistuseks on kindlasti asjaolu, et perel ei ole hetkel välja käia nii suurt summat, mis on vajalik omafinantseeringuks. Ning samuti ei ole sobivat tagatist, mis seda probleemi aitaks leevendada. Korterit odavamalt üürides on aga võimalik siiski elada omaette, üht-teist säästa ning eluasemelaenu võtmisel vajalik omafinantseering vajadusel mingi aja jooksul kokku koguda.
Laenuga ostes saame ostu-müügi lepingu sõlmimisel ka korteri või eramu omanikeks, mis on eelis neile, kes just seetõttu ei soovi elamist näiteks liisida. Viimase puhul läheb omand liisingu võtjale üle alles peale kõigi lepingus märgitud maksete tasumist ja vastava kinnitava leppe sõlmimist.
Üürnik peab arvestama ka mõningate korteri omaniku ettekirjutustega ning seetõttu on peremehetunne raske tekkima. Laenu võtmisel võib aga heidutada veidi vananenud, kuid siiski levinud mõtteviis ?võlg on võõra oma?. Kui aga sissetulekud ei ole kindla iseloomuga, siis ei pruugigi see mõttekäik nii vale olla. Seetõttu võib osutuda tugevaks ka argument, et üürides ei pea muretsema oma võime pärast laen edaspidi tagasi maksta.
Töö iseloom on tihti põhjuseks, miks pole pikemaks ajaks endale vajadust kindlamat eluruumi soetada. Eriti juhul, kui töötada väga lühikese perioodi jooksul mõnes teises linnas. Sellisel juhul ei ole ka suurem probleem see, kui üürileping lõpetatakse teatud hetkel korteriomaniku palvel. Ette teada oleva ajutise iseloomu tõttu pole ka nii suurt soovi elamist oma äranägemise järgi ümber kujundada.
Laenuga ostetud korter seevastu saab ostumomendist peale ?minu omaks? ning ülejäävate rahaliste võimaluste piires saab sellele anda kohe meile sobiva väljanägemise.
Autor: Aire Pajo