Veebruarist veerand tundi parkimist tasuta

Kolmapäeval Riigikogus vastu võetud liiklusseaduse muutmise seadus kehtestas kohalikele omavalitsustele piirmäärad, millest alates tohib hakata küsima parkimistasu ja kui suur võib see olla. Selle alusel tohib hakata parkimistasu nõudma alles pärast 15 minutit, kui kohalik omavalitsus soovib tasuta parkimisaega pikendada, siis on tal selleks kõik õigused olemas. Parkimise algusaeg tuleb fikseerida parkimiskellal, kui algusaega üritatakse hilisemaks panna ja kontrolör seda tuvastab, käsitletakse seda, kui parkimistasu mittemaksmist.

?Näiteks Viljandis on tasuta parkimisaeg 30 minutit, mujal maailmas olen näinud ka kahe tunniseid tasuta parkimisaegasid. Selle pikkust on kohalikul omavalitsusel õiguse venitada kuitahes pikaks,? nentis seaduse väljatöötamise tegelenud justiitsministeeriumi õigusloome osakonna nõunik Anno Aedmaa.

Tema sõnul oli seaduse eesmärgiks panna kohalikke omavalitsusi aru saama tõsiasjast, et parkimistasu ei ole mitte raha sissekasseerimise allikas, vaid vahend liikluse korraldamiseks. Seetõttu ei ole uue seaduse kohaselt ka parkimistrahv enam trahv, vaid viivistasu, mis rakendatakse, kui auto omanik ei ole parkimistasu maksnud. Selle suuruse kehtestab omavalitsuse volikogu, maksimummäär on 480 krooni ja seda ei saa uuesti määrata enne 24 tunni möödumist. Ehk teisisõnu, kui autoomanik leiab kojamehe vahelt viivistasu kviitungi, siis võib ta rahulikult seista seal edasi kuni 24 tundi alates tasu määramise hetkest. Viivistasu maksmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks nädalat.

Kui autoomanik ei viivistasu määramisega nõus, on tal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse või 30 päeva jooksul halduskohtu poole. Kui ta ei maksa viivistasu põhimõtteliselt ja ei kavatse seda ka vaidlustada, läheb asja menetlemine edasi kohtutäituri kätte, nagu siiani.

Ka teine ammune vaidlusallikas, kes peab maksma viivistasu (praegust parkimistrahvi), kas auto kasutaja või omanik, sai samuti seaduslikult paika pandud. Seadusemuudatuse järgi maksab viivistasu auto omanik või lepinguline kasutaja, kui tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Seega on liisingfirmade huvides fikseerida liiklusregistris auto tegeliku kasutaja andmed, et pääseda vastutusest. ?Maksta võib ka keegi kolmas, kes sõitis näiteks volitusega aga see toimub juba poolte kokkuleppel,? nentis Aedmaa.