• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeeringud on tähtsamad ELi abirahast

    Äripäeva arvates hakkab Eesti edukus sõltuma eelkõige siia tehtavatest välisinvesteeringutest, väljakaubeldud abiraha tuleb ka kasuks, aga vähemal määral. Pole ju põhjust otsest abi vastu võtmata jätta, sest üks ei välista teist, aga abirahale igavesti lootma jääda tähendab tunnistada igavesti ka oma mahajäämust.
    Viimased ja kõige ägedamad läbirääkimised käisid Euroopa Liidu pakutava finantspaketi üle, seega oli kandidaatriikide, eriti Poola, eesmärk kotisuu võimalikult lahti saada. Selles viimase hetke kauplemises luges vaid abiraha laekumine n-ö tänase pangapäevaga, mitte aga välisinvesteeringud erainvestoritelt, mis kahtlemata lisanduvad tänu Euroopa Liitu kuulumisele.
    Miks Eestisse välisinvesteeringuid juurde tuleb, johtub Eesti kui investeerimispiirkonna stabiilsuse kasvust. Kui seni polnud paljudel fondidel lubatud Eestisse investeerida, siis nüüd need piirangud kaovad. Tõenäoliselt tõusevad Eesti kui terviku finantsreitingud. Kinnisvara ja maa hinnad tõusevad, eriti siis, kui kaovad piirangud välismaalastele. See teeb praegused omanikud rikkamaks. Kui mitte varem, siis liidus olles kaovad tüütud Venemaa topelttollid meie kaupadele. Väliskonkurents Euroliidu turul asendub mõnevõrra kergema sisekonkurentsiga. Praktikas võib inimeste elujärge enim parandada tööturu avanemine Euroopa Liidu vanade liikmesriikidega.
    Maksimaalselt suur toetamine mõnes konkreetses valdkonnas ei tarvitse olla tervikuna parim. Ei ole ju mõeldav nt töötu abirahaga (Eesti tänastes tingimustes) luua uut tootmist või firmat. Seepärast on asjakohane küsimus, kas tulevikku suunatud eeliseid ja võimalusi on võimalik konverteerida rahaks ?kohe ja praegu?. Olulised on otseste maksude ja tööjõu vaba liikumisega seotud peatükid. Kui need on meile soodsad, siis on Eesti kätte võidelnud pikaajalise konkurentsieelise majandusele tervikuna.
    Kui aga aur läheb põhiliselt põllumajandusele, millega Eestis on hõivatud vaid 30 000 inimest ja mis moodustas eelmisel aastal 3,3 sisemajanduse koguproduktist, kusjuures see suhtarv on iga aastaga langenud, siis on kasutegur väike. Ehk on see igavene dilemma, kas nõutada endale hea õng või kohe kastitäis kala. Ei saa välistada, et Poolale on põllumajandustoetused hoopiski tähtsamad, mis õigustas suisa ennastohverdavat käitumist läbirääkimiste lõpus Kopenhaagenis.
    Tõenäoliselt ei tähenda ka liitumiskutse, mis on küll tarvilik tingimus, veel sajaprotsendilist tegelikku liitumist. Rahvas peab oma ?jah? sõna ütlema referendumil, olles veel kord põhjalikult kaalunud Euroliidu kõiki plusse ja miinuseid. Seepärast ei maksa oodata suuri välisinvesteeringuid, börsikursside ja kinnisvara hinnatõusu juba täna, sest Euroopa riikides on referendumid ka läbi kukkunud. Välisinvestorid teavad seda omast käest ja ootavad enne aktiivsemat tegutsemist referendumi tulemused kindlasti ära.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Investeerimisklubi ja Äripäev ühinesid
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Eesti tellib suure portsu taastuvenergiat, edumaa on Enefit Greenil Täiendatud
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.