Eesti alkoholiturg 2001

Riiklik alkoholipoliitika Eesti riigis ei ole riiklikult välja töötatud alkoholipoliitikat ja stiihiliselt on välja kujunenud väga liberaalne alkoholipoliitika. Suure salaturu mahu, noorte liigse alkoholitarbimise, alkoholi mõjul toime pandud kuritegevuse taustal Eesti laiem avalikkus nii liberaalset alkoholituru korraldust heaks ei kiida. Alkoholi aktsiisipoliitika pole lähtunud mitte riiklikust alkoholipoliitikast, vaid riigieelarve täitmise vajadusest.

Legaalne alkoholiturg (ESA andmetel) 2001. aastal suurenes Eestis alkoholi siseturumaht: suurenes tootmine, eksport, import ja tarbimine. Kangete alkohoolsete jookide tootmine, mis 1999. aastal peale 1998. aasta detsembris toimunud aktsiisimäära tõstmist tugevasti langes, ületas taas 1998. aasta taseme. Veinide tootmine suurenes vähe, kuid õlle ja lahjade alkohoolsete karastusjookide tootmine on pidevalt suurenenud. Väliskaubavahetuses on suurenenud piirituse, lahjade ja kangete alkohoolsete jookide eksport ning import. Veinide ja õlle väliskaubavahetus püsib stabiilsena, kusjuures õlle eksport ületab impordi kogust 2,4 korda. Alkohoolsete jookide tarbimise maht 2001. aastal Eestis suurenes. 2001. aastal tarbiti Eestis statistiliste andmete alusel 8,4 liitrit absoluutalkoholi ühe elaniku kohta (antud näitaja sisaldab ka turistide ostusid). Tarbimises suureneb lahjade alkoholide osakaal (1998. aastal 53 ja 2001. aastal 62 absoluutalkoholist). Arvestades ka illegaalse alkoholi tarbimist, ulatus absoluutalkoholi tarbimine mullu 9,4 liitrini ühe elaniku kohta.

Illegaalne alkoholiturg (EKI küsitluse andmetel) Legaalsete alkohoolsete jookide eelistamise peapõhjuseks on arvamus, et illegaalne alkohol on tervisele ohtlik; illegaalset alkoholi tarbitakse peamiselt selle odavama hinna pärast. Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus vähenes 2001. aastal, moodustades hinnanguliselt 30?35 viinaturust. Illegaalse alkoholi ostjaid on enim Kesk-Eesti ja Kirde-Eesti alkoholitarbijate seas, vanuse järgi 30?49aastaste hulgas. Illegaalse alkoholi peamiseks levikanaliks on jätkuvalt müüja kodust ostmine, seejuures oli nii illegaalse viina kui ka puskari hinnatase 2001. aasta oktoobris mõnevõrra kõrgem kui 2000. aasta samal perioodil. Iga viies illegaalse alkoholi tarbija ostab seda tagavaraks. Riigieelarvesse jäi 2001. aastal illegaalse alkoholi kaubanduse tõttu laekumata ca 185 mln krooni aktsiisimaksu ja ca 65 mln krooni käibemaksu.