Viktoria Korpan • 23 detsember 2002

Eesti Pank: maksebilanss näitab Eesti ettevõtete võlakoormuse suurenemist

Maksebilanss näitab endiselt Eesti ettevõtete võlakoormuse suurenemist, leiab Eesti Pank.

Sarnaselt eelmise kvartaliga püsis käesoleva aasta III kvartalis jooksevkonto puudujääk 10-11 protsendil SKP suhtes, mida võis 2002. aasta suundumuste põhjal ka eeldada.

?Erinevalt varasematest aastatest, mil välistasakaal suvepuhkuste ajal paranes, jätkus käesoleva aasta III kvartalis kaubabilansi puudujäägi suurenemine. See kinnitab Eesti Panga varasemat hinnangut, et II kvartalis täheldatud jooksevkonto puudujäägi vähenemine oli vaid hooajalise iseloomuga,? kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.

Esialgne maksebilanss peegeldab muu maailma taustal vägagi kiiret Eesti majanduskasvu, mis teatavasti oli esmahinnangu järgi III kvartalis 7%.

Sisenõudluse märkimisväärne tugevnemine on Eesti majandusele iseloomulik 2001. aasta sügisest alates ning seetõttu on kaubabilansi puudujääk SKP suhtes möödunud aasta III kvartalist alates pidevalt suurenenud, jõudes SKP suhtes 15,4%-lt 18,4%-ni.

Saarniidu sõnul ei ole teenuste eksport suutnud suurenenud kaupade sissevedu tasakaalustada. Ehkki näiteks reisijateveoga teenitud tulud on aastaga pidevalt suurenenud, on samal ajal kasvanud nii veo- kui ehitusteenuste sisseost. Ehitusteenuste sisseostu hüppeline kasv oli iseloomulik just käesoleva aasta III kvartalile, moodustas ligi 2,5% kvartali SKP-st.

Suured muutused on toimunud rahastamise poolel. Traditsiooniliselt on jooksevkonto puudujääk olnud suures osas kaetud välismaiste otseinvesteeringutega, kuid III kvartalis kujunes saldo 60 miljoni krooni ulatuses negatiivseks. Käesoleva aasta üheksa kuuga on otseinvesteeringute sissevool Eestisse olnud ligi poole väiksem kui 2001. aastal. Seejuures on rohkem kui 2 korda vähenenud emaettevõtetelt saadud laenud, mis on eeldatavasti asendatud turult võetud laenudega.

Otseinvesteeringute väljavoolus andsid toonid täiendavad rahapaigutused Leedus ja Lätis juba tegutsevatesse ettevõtetesse, kusjuures III kvartali eripäraks oli reinvesteeringute suur osakaal. Naaberriikidesse tehtud otseinvesteeringute suurenemine või vähenemine ei peegelda mitte hinnangut Eesti ärikliima muutumisele, vaid välisinvestorite taktikalise kaalutlusi Läänemeremaade turgudele sisenemisel. Kapitali sissevoolu peamiseks vormiks said käesoleva aasta III kvartalis seetõttu võlakirjaemissioonid välismaal. Pikemas perspektiivis ei ole välissäästu kasutamise nii suur ulatus jätkusuutlik ning on ka lühiajaliselt õigustatav vaid niivõrd, kuivõrd ta viib majanduse kasvupotentsiaali suurenemisele tulevikus.

Saarniidu sõnul saab Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks rakendatud meetmete mõju maksebilansile eeldatavasti hinnata alles IV kvartali andmete põhjal. Lähiajal sõltub välistasakaal kõige enam eraisikute tarbimisharjumuste muutumisest ning arengutest infotehnoloogiasektoris.

Hetkel kuum