Tartu juhtide hinnangul on ettevõtluskeskkond hea

Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub otseselt ettevõtluse arengust. Kõige kauem on Tartu Ülikooli sotsioloogid läbi viinud ettevõtlusuuringuid Tartu linnas.

Lähema vaatluse alla on võetud linnas tegutsevad firmad, laiemaks eesmärgiks on välja selgitada Tartu ettevõtlusmaastikule iseloomulikud suundumused ja arengujooned. Uurimusse haarati vaid aastaaruande esitanud ettevõtted. Andmed koguti ettevõtete tegevjuhtide või nende asetäitjate intervjueerimisega.

Nii nagu mujalgi Eestis, on suurem osa Tartu ettevõtetest asutatud viimase kümmekonna aasta jooksul uute ettevõtlusvõimaluste ajastul: 1980. aastate lõpul perestroika tingimustes tekkinud teenindus- ja tootmiskooperatiividest.

Analüüs ei põhine mitte ettevõtete majanduslikust, ärilisest ja muust tegevusest tulenevatel aruannetel, vaid ettevõtete tegevjuhtide subjektiivsetel hinnangutel. Tabelis on välja toodud kõik tegevusalad, millega ettevõtted kahe aasta võrdluses on seotud.

Võrreldes aastaga 2000 pole kahe aastaga ettevõtluse valdkondades olulisi muudatusi aset leidnud, mis viitab ettevõtluse mõningasele stabiliseerumisele. Jätkuvalt tegeleb kõige rohkem ettevõtteid jaekaubandusega, kahe aasta jooksul on nende firmade osakaal mõnevõrra suurenenud. Samal ajal on vähenenud hulgikaubandusega tegutsejate hulk, ilmselt on siin oma mõju avaldanud suurte kaubanduskeskuste väljaarendamine Tartus.

Ka kinnisvaraturu elavnemine on jätnud oma jälje: vastavate ettevõtete arv on kasvanud, ulatudes üle viiendiku. Ehitusega tegelevate firmade arvukuses olulisi muutusi aset ei leidnud, olemasolevad firmad on suutnud ehitusturul edukalt kanda kinnitada.

Põllu- ja metsamajanduse ning kalandusega tegelevate firmade arvu vähenemine peegeldab põllumajanduse osatähtsuse jätkuvat vähenemist, metsanduses pole uusi tegijaid lisandunud. Hotellinduse vähene esindatus osundab küsimusele, kuivõrd on Tartu orienteeritud turismindusele, tipphooajal valitseb Tartus majutuskohtadest terav puudus.

Ligi 70 ettevõtetest tegeleb jätkuvalt teenuste osutamisega. Küll aga on suurenenud valmistoodangut andvate ettevõtete osakaal 8. 2002. aastaks on ligi poolte Tartu linna ettevõtete tegevuse tulemuseks valmistooted. Seega on valmistoodangu osatähtsus tegevuse resultaatide seas tõusnud.

Tartu ettevõtlusmaastikul tegutsevad ettevõtted on põhiliselt kapitaliseeritud kodumaist päritolu rahaga. Võrreldes 2000. aastaga on välisomandiga ettevõtete osakaal siiski kahekordistunud, välispartneriga kontakti leidmisel on oluliselt suurenenud varasema äripartnerluse ja isiklike kontaktide ning välisfirma asukohamaade külastamise osatähtsus, vähenenud on messide ja näituste osatähtsus. Välispartneri leidmine sõltub järjest rohkem juhi isiklikust initsiatiivikusest.

Kahe aasta jooksul on oma finantstegevust üldse mitte planeerivate ettevõtete osa vähenenud ligi poole võrra. Samas on ka pikemaks perioodiks oma tulevikku kavandavate firmade osa suurenenud üle kahe korra. Võib öelda, et järjest enam teadvustatakse pikaajalise planeerimise vajalikkust. See pole ka üllatav, sest konkurentsisituatsiooni teravnemisel peaksid just pikaajalisi plaane tegevad ettevõtted teiste ees selge eelise omandama. Eesti ettevõtete arengu seisukohalt on oluline ka juhtide suhtumine ELi ja valmisolek sellega ühineda. Üldiselt ollakse ELiga ühinemise suhtes siiski optimistlikud. Siiski ilmnes, et eelmisel majandusaastal vähem edukad väikeettevõtted hindavad ka ELiga ühinemist negatiivselt.

2002. aastaks oli ekspordi osa müügimahust kasvanud 2, ulatudes keskmiselt 10-ni müügimahust. Ligi 73-l ettevõtetest eksport puudus.

Kokkuvõtlikult võib märkida, et kahe aasta jooksul olulisi muutusi Tartu linna ettevõtlusmaastikul aset leidnud ei ole. Siiski võib esile tõsta positiivseid suundumusi: finantsnäitajate planeerimisaja pikenemise kõrval on suurenenud ka valmistoodangut andvate ettevõtete hulk. Küllap mängivad siin rolli stabiilsed ettevõtlustingimused.