Euroraha püüab Ida-Viru tööpuudust leevendada

Koos ELi täisliikme staatusega avanevad Eestile ka ELi struktuurifondid, mis tähendab 2004.?2006. aasta jooksul rohkem kui 5 miljardit krooni. Euromiljarditest peaksid ennekõike kasu saama Eesti mahajäänumad piirkonnad.

Rahandusministeeriumi ata?ee Euroopa Liidu juures asuvas Eesti esinduses Andres Kuningas ütles Äripäevale, et Euroopa Komisjon on Ida-Virumaa probleemistikuga küllalt hästi kursis. Kuningas tõi esile ka liitumiseelse toetuse raames käivitunud PHARE programmi, mis on eelmise aasta lõpust ka reaalselt töös. ?Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku arengu projekt? on kaasa toomas ligi 3 miljonit eurot ning kätkeb viit allprojekti.

EASi Ida-Viru agentuuri tugevdamisega peavad arenema ettevõtluse tugisüsteemid ning koordinatsioon, allprojekti abil tuleb samuti arendada agentuuri läbi koolituse ning ühtse infosüsteemi loomise kaudu.

Teiseks allprojektiks on regionaalse inkubatsiooni- ja innovatsioonitoetuse võrgustik. Keerulist nime kandev projekt sisaldab eesmärkidena sobiva keskkonna loomist Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegutsemiseks ning peab kaasa aitama stabiilsuse saavutamisele piirkonna tööhõives. Nimetatud ning ka ülejäänud allprojektid nagu põlevkivi ekspertiisikeskuse arendamine, Toila- Ontika looduspark ning selle infastruktuuri väljaarendamine, samuti inimressursi arengu toetamine Ida-Virumaal on Andres Kuninga sõnul töös ning peavad suures osas silmas inimressurssi ning ümberõpet. Seda tõestab ka inimressursi arengu allprojektile kulutatav summa ? üle 20 miljoni krooni.

See kõik on siiski võrreldav piisaga meres järgmise aasta maikuust alates, kui Eesti hakkab Euroopa Liidu liikmesriigina osa saama ühenduse struktuurifondidest. Mõistetavalt tähendab see olulist süsti ka Ida-Virumaa regiooni arendamisele, samuti jätkub eelmainitud PHARE programmi ellurakendamine.

Euroopa Liidu regionaalpoliitika direktoraadi Balti regiooni juht Patrick Amblardi ei soovinud kommentaarida, kuidas hindab EL seni Eesti poolt esitatud nägemust struktuurifondide kasutamisest riigis ning konkreetsetes piirkondades. Ainus, mida antud ametnikult kuulda õnnestus, oli fakt, et Eesti ja Euroopa Liidu vahel toimub eeloleval esmaspäeval struktuurifondidele ligipääsuks vajaliku riikliku arenguprogrammi läbirääkimiste voor, milleks aga Patrick Amblard polnud veel asunud valmistuma.

Autor: Marko Saaret