• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tehnoloogia tase vedas Eesti üles

    Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri tõi esile, et Eesti on konkurentsivõime tabelis 10. kohal tehnoloogia indeksis. ?See on seotud infotehnoloogia kasutusega ja valmisolekuga seda kasutusele võtta,? rääkis Lauri.
    Ta lisas, et majanduskeskkonna osas oleme samal tasemel Lätiga, tehnoloogia arengus jäävad lõunanaabrid meist maha. Lätit märgiti ära kui tugeva kasvuga riiki. ?Meil on tõsine tagant tulija,? märkis Lauri.
    Kõrge koht konkurentsivõime tabelis aitab Lauri sõnul Eesti ettevõtetel müügile kaasa. ?Välismaa ettevõtetel suureneb huvi Eesti vastu, saab ärikontakte,? rääkis ta.
    Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum märkis, et raportis tõsteti esile madalat inflatsiooni ja töötuse määra langust.
    ?Laenud on odavad ja kättesaadavad, samuti kiidetakse tasakaalustatut eelarvepoliitikat. Tugevaks küljeks on meil interneti kättesaadavus koolides ja internetikasutajate suur hulk,? loetles Kuum tegureid, mis aitasid Eestis tabelis tõusta. ?Positiivsena mainitakse ka maksusüsteemi efektiivsust ja madalaid makse.?
    Negatiivsena on aga märgitud, et Eesti ettevõtjad ei kuluta piisavalt teadusuuringutele ja et Eestis on kvalifitseeritud tööjõu puudus.
    Samuti oleme madalal kohal fikstelefoninumbrite arvu poolest elanike kohta. Viimane võis olla tingitud sellest, et pärast tavatelefoni kuumaksu tõusu on telefonist loobunud 50 000 klienti.
    ?Kõrge koht tähendab, et me oleme Euroopa riikide seas võrdsed,? sõnas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tegutsevate ettevõtete divisjoni vanemkonsultant välisinvesteeringute alal Andrus Viirg.
    Samas ütles Viirg, et Soomele lähenemiseks läheb rohkem kui 20 aastat. ?Miks Soome on esimesel kohal ? sellepärast, et riik toetab tehnoloogia arengut. Kui Eesti riik seda ei tee, siis on meil väga raske neile järele jõuda,? sõnas ta.
    Genfis asuva Maailma Majandusfoorumi värske raporti järgi on Soome taas arvatud maailma kõige konkurentsivõimelisema majandusega riigiks.
    Soome ise pole end tiitlist pimestada lasknud ning peab tõsist arutelu, millele panustada, et muutuvas globaalses konkurentsikeskkonnas läbilöögivõimeliseks jääda.
    Eile avaldatud raporti järgi, mis hindab majanduse ja firmade konkurentsivõimet 102 riigis makromajanduse stabiilsuse, avaliku sektori institutsioonide toimevõime ning tehnoloogia arengu alusel, on kõige konkurentsivõimelisem riik Soome.
    USA jäi teiseks, lastes end alla kiskuda avaliku sektori halvast finantsseisust ning avaliku sektori kulutuste ebaefektiivsustest.
    Esikümnes on kokku kuus Euroopa riiki, neist viis Skandinaavia riigid. Välja on jäänud kõik Euroopa suurriigid. Endisest idablokist on kõige kõrgemal, 22. kohal, Eesti ent ka Läti on jõudsalt kerkinud.
    Indeksi aluseks on 7700 ärijuhi hinnangud ning statistilised näitajad.
    Soome sai kõrged hinded igas kategoorias. ?Soome on aastakümne kõige tähelepanuväärsem edulugu,? kirjutab raport.
    Soomest raporti koostamisel osalenud uurimisinstituudi Etla uurijad Petri Rouvinen ja Pekka Ylä-Anttila ei pea aga raportit tuleviku ennustamiseks eriti usaldusväärseks, kirjutas Helsingin Sanomat. Nii oli Jaapan aastaid edetabeli tipus, kuid on nüüd juba pikemat aega tõsistes raskustes.
    Soome asendit kergitavad üksikute suurettevõtete juhtide positiivsed nägemused, samas kui väikeste ja keskmise suurusega firmade seisukohad ja probleemid kajastamist ei leia. Palja silma järgi kõige konkurentsivõimelisema riigi Hiina, kuhu voolab lõviosa maailma välisinvesteeringutest, leiab pingereas 44. kohalt.
    Soomes käib praegu elav arutelu, mida teha, et edulugu ei muutuks pelgalt ajalooks. Mineviku saavutustest pole abi, kui muud riigid mööda lähevad. Korduvalt on tõdetud, et Soome ei ole konkurentsivõimeline ei tööjõu hinna ega maksude taseme poolest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Börsiguru Seppo Saario avaldas nipid, kuidas leida kasvurakette
Soome investeerimisguru Seppo Saario rääkis tänasel investor Toomase konverentsil, milliste põhimõtete järgi tema täna investeerib ning kust tema otsib 10-kordistumise potentsiaaliga aktsiaid.
Soome investeerimisguru Seppo Saario rääkis tänasel investor Toomase konverentsil, milliste põhimõtete järgi tema täna investeerib ning kust tema otsib 10-kordistumise potentsiaaliga aktsiaid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.