Tulundusühistuil ümberregistreerimisega kiire

2002. aasta 1. veebruaril jõustus uus tulundusühistuseadus. Paraku on seadusest tulenevad olulised muudatused ajakirjanduses kuidagi kahe silma vahele jäänud. Artikkel püüabki seda lünka täita, kuna läheneb tähtaeg, mil tulundusühistud, kes soovivad oma tegevust jätkata, peavad kiiresti tegutsema hakkama - 1. detsembriks peavad tulundusühistud olema ümber registreeritud.

2002. a 1. veebruaril jõustunud seadusega muudeti seni kehtinud ühistuseadust kolmes olulises aspektis:

- ühistu liikmete miinimumarv on 5;

- kehtestati osakapitali nõue (kui ühistu liikmed ei oma täielikku varalist vastutust ühistu kohustuste eest), mille suurus on 40 000 krooni.

- kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 40 000 krooni.

Seadus (§ 96 lg 1) sätestab: ?Enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse kantud ühistud peavad oma põhikirja, osakapitali suuruse ja liikmete arvu viima seadusega vastavusse ja esitama avalduse põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmiseks ning teated osakapitali suuruse ja liikmete arvu kohta 2003. aasta 1. detsembriks. Ja kui ühistu ei täida seda seadusesätet, loetakse ta samast kuupäevast sundlõpetatuks ja talle kohaldatakse äriseadustiku §-s 513 sätestatut.

Kuna tulundusühistut ei saa tulenevalt äriseadustikust ümber kujundada teist liiki äriühinguks, on tulundusühistuil valida kolme võimaluse vahel:

- täita seaduse nõuded ja esitada vastavad dokumendid äriregistrile enne 1. detsembrit;

- võtta vastu vabatahtlik likvideerimisotsus ja esitada vajalikud dokumendid äriregistrile enne 1. detsembrit;

- jätta kõik nii, nagu on, ja lasta lugeda tulundusühistu sundlõpetatuks.

Tegutsedes esimese variandi järgi tuleb muuta põhikirja, viia liikmete arv vastavusse seaduse nõuetega ning esitada põhikirja muumise kohta notariaalne kandeavaldus äriregistrile koos teiste vajalike dokumentidega. Tegutsedes selliselt jätkub ühistu tegevus. Tulundusühistu ei pea sellise registrikande eest tasuma riigilõivu.

Kasutades teist varianti, likvideeritakse ühistu vastavalt liikmete üldkoosoleku otsusele ning ühistu liikmed võivad oma äritegevuse jätkamiseks valida muu vormi (nt asutada osaühing, registreerida end FIEks).

Kolmas variant rakendub siis, kui tulundusühistu midagi ette ei võta. Sundlõpetamine võib tunduda algul isegi kõige lihtsam. Samas ei osaka praegu keegi prognoosida, kas need tulundusühistud, kes midagi ette ei võta, saavad nõuete mittetäitmise tõttu registripidajalt trahvi (nii tulundusühistu kui selle juhatuse liikmed). Registriosakond näiteks trahvib praegu aktsiivselt aktsiaseltse ja nende juhatuse liikmeid, kes oma aktsiaid EVKs ei registreerinud. Ka ei taga sundlõpetamine tulundusühistu automaatset kustutamist registrist, kui tulundusühistul on kohustusi teiste isikute ees. Kustutamiseni jõutakse ikkagi alles läbi likvideerimismenetluse.

Autor: Toomas Rinne