Väinu Rozental • 3. detsember 2003 kell 22:00

Tartu Teaduspargil uus hingamine

Tartu Teaduspargi tegevdirektori Toomas Noorema andmeil on neil praegu ligi 3000 ruutmeetrit kasulikku pinda, millesse on viimastel aastatel kokku investeeritud 8,5 miljonit krooni.

Tänavu suvel renoveeriti teaduspargi peamaja, rajati sissesõiduteed ja autoparkla. Kahe järgmise aasta jooksul rendipindade maht kahekordistub. Selleks kulub ligi 21 miljonit krooni, millest 75 protsenti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja ülejäänu riigi ning Tartu linna eelarvest.

?Kõrgtehnoloogiaga tegelevad ning alustavad tootmisfirmad vajavad laboreid ja töökojaruume,? põhjendas Noorem vajadust uute pindade järele. ?Atraktiivsemad rendipinnad võimaldavad meil omadega välja tulla ning me hakkame üha vähem sõltuma abirahast.? Kui seni oli Tartu Teaduspargis ruutmeetri keskmine rendihind 42 krooni, siis pärast rendilepingute ülevaatamist jääb keskmine üür 60 krooni kanti.

Toomas Noorem asus Tartu Teaduspargi infrastruktuuri arendama eelmise aasta oktoobri lõpus. Enne seda juhtis ta kümme aastat Tartu elektroonikatööstust ASi Tarkon.

Oktoobris registreeritud Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse juhatuse liige Kaupo Pastak nentis, et kuigi neil ja uuel aastal nendega ühineval TTÜ Innovatsioonikeskuse Sihtasutusel on rendipinda viisteist korda rohkem, on tartlased oma jõudnud kaugemale. Samas ei teinud Pastak numbrit sellest, et Tallinna tehnoloogiapark saab järgmisel aastal võrreldes Tartuga ligi neli korda vähem EList toetusraha. ?Me pole sisuliselt konkurendid, vaid istume mõlemad ühel reel ning sõidame ühes suunas,? lisas Pastak.

Üksteist aastat tagasi moodustatud Tartu Teaduspargis tegutseb praegu 26 kõrgtehnoloogiaga tegelevat firmat, millest mitmed on välja kasvanud Tartu Ülikoolist. Kui eelmisel aastal oli teaduspargi ettevõtete kogukäive 56 miljonit krooni, siis tänavune käibeprognoos on 65 miljonit krooni.

Tartu Teaduspargi ühest esimesest liikmest OÜst Evikon MCI on kujunenud Balti riikide arvestatavaim mõõtevahendite ja kontrollseadmete tootja.

Evikon MCI juhataja Madis Einasto andmeil kasutavad peaaegu kõik Eesti laborid ja tööstusettevõtted nende firma tooteid, millest tuntumad on temperatuuri andurid ja mõõtemuundurid ning ohtlike ja plahvatuslike gaaside detektorid. Ligi veerand toodangust eksporditakse peamiselt Lätti ja Leetu.

?Meie turg tänu euronõuetele üha kasvab,? rääkis Einasto. ?Näiteks müüsime eelmisel aastal toiduainete käitlejatele tavalisest neli korda rohkem termomeetreid.? Evikon MCI tänavune käive küünib ligi 4 miljoni kroonini.

Einasto kinnitusel on nende lähim eesmärk konstrueerida uue põlvkonna gaasidetektor. Selle eesmärgi nimel osaletakse koos füüsikainstituudi ja mitme teise firmaga nanotehnoloogia arenduskeskuse projektis. ?Meil on hea võimalus viia tootmisse nanomaterjalide ja sensorite tehnoloogia tippuuringud,? ütles Einasto. ?Pole välistatud, et nanotehnoloogia arenduskeskuseks saab innovaatiliste firmade koosluseks kujunev Tartu Teaduspark.?

Hetkel kuum