Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksusüsteem toetagu kohalikku arengut
Kaidar Raudmets tõstatas artiklis
?Ettevõtluse areng sõltub ka omavalitsusest? (10.12.) probleemi, mis on mitte ainult ettevõtluse, vaid ka Eesti regionaalse ja üldise arengu sõlmküsimus. Praegu on regionaalse isearenemise ainus stimulaator üksikisiku tulumaks, millest vallale jääb veidi üle poole. Selleks, et se-da tuluosa suurendada, püütakse suurendada oma territooriumil elavate suure sissetulekuga elanike arvu. Suuremate linnade ja kõrgepalgaliste töökohtade läheduses on see suhteliselt lihtne. Mujal on vaja töökohti luua ja ettevõtlust arendada regioonis endas.
Kuid tagasihoidliku arengutasemega piirkonnas ei ole piisavalt omi ettevõtlikke inimesi ja spetsialiste. Mujalt tulnud ettevõtjate ja spetsialistide üksikisiku tulumaksust kohalikule omavalitsusele ettenähtud osa aga laekub nende alalisse elukohta, mis võib olla hoopis mujal. Pealegi on kaasaegsetes ettevõtetes palga osa kuludes ja üksikisiku tulumaksu osatähtsus maksudes suhteliselt väike. Seetõttu moodustab üksikisiku tulumaks ja selle kaudu omavalitsusele laekuv tulu vaid väikese osa uute ettevõtete makstavate muude riigimaksude summast. Küll aga lisandub omavalitsustele seoses uute ettevõtete tekitamisele kaasaaitamisega keerulist ja neile praegu mitteomast asjaajamist, planeerimisprobleeme ja keskkonnareostuse ohtu.
Kuna omavalitsustel ei ole võimalik ettevõtte muudest maksudest osa saada, siis majanduslik huvi ettevõtluse arendamise vastu oma territooriumil on tegelikult väike või puudub. Lihtsam on taotleda riigilt abi ja kergem on seda saada siis, kui olukord regioonis on tõesti halb. Seega praegune maksusüsteem on kohaliku ettevõtluse ja regionaalse arengu kestva ja süveneva stagnatsiooni üks peamisi põhjusi. Omavalitsuste huvi ettevõtluse arendamiseks soodsate tingimuste loomise vastu oma territooriumil ja võimalused selle teostamiseks suureneksid oluliselt siis, kui nad saaksid eelarvesse lisaks osale üksikisiku tulumaksust ka piisavalt suure osa seal asuvate ettevõtete tulumaksust ja käibemaksust. Selleks ei ole vaja midagi enamat, kui kohalike omavalitsuste tulubaasi struktuuri muutmist. Lisavahendeid selleks vaja ei ole. Kui ettevõtlus vallas on edukas ning seal asuvate ettevõtete käive ja tulud suurenevad, siis suureneb edaspidi ka neilt kohalikku eelarvesse laekuv maksutulu. See omakorda võimaldab kiirendada valla edasist arengut ning isearenemine on käivitunud. Selleks, et selline maksude jaotamise süsteem toimiks püsiva stiimulina, on vaja, et riik säilitaks oma osa omavalitsuse finantseerimisel edaspidi stabiilsena, sõltumata sellest, kuidas kasvab omavalitsuse omatulu talle otse laekuvate maksude kaudu.
Siit ettepanek: muuta omavalitsuste rahastamise korda nii, et ettevõtete tulumaksust ja käibemaksust jääks kuni pool kohalikele omavalitsustele. Pakutud muutus võimaldab käivitada riigis isetoimiva majandusmehhanismi, milleta kohaliku ettevõtluse ja regionaalse arengu probleemide lahendamisest Eestis tõsiselt rääkida ei saa. Soomes toimib selline maksusüsteem edukalt.
Autor: Heino Levald