Ilkuv eestlane

Eestlase lemmiktoit pidavat teine eestlane olema. Nii me tavatseme aeg-ajalt rohkem või vähem tõsimeeli tõdeda. Aga eks ta tegelikult pahatihti ju tõsi on. Kui ikka vähegi võimalus, ei jäeta juhust kasutamata hambad kaaskodanikku lüüa. Irvhambad.

Umbes nädalakese pärast peaks vanglast vabanema üks kaasmaalane, kelle kallal on ilgutud rohkem kui ühegi teise kinnipeetava kallal. Kui samaväärse ?au? osalisi vabugi kodanikke leiab. Avo Viiol muidugi. Üsna Kulka-skandaali alguses sai irvhambuline eestlane suhu uue termini: viioldama. Ja siiani närib tema südant mitte isegi kahtluseuss, vaid pigem kindel veendumus - ei ta vist ikka viinud kõiki neid miljoneid mängupõrgusse, niikuinii pani osa kõrvale. Ei tea, tõestatud seda pole.

Õige pea avastas keegi, et Viiol on kirjutanud õpikusse ?Majaduse ABC? peatüki ratsionaalsest tarbimiskäitumisest. Jälle nalja ja hambateritamist laialt. Huvitav on muidugi, et raamatu 2002. a trüki tagakaanelt vaatavad vastu vaid üheksa autori fotod, kümnes, Viiol, on puudu. Ju siis oli väljaandja tahe selline. Lai irve tuli eestlase näole, kui selgus, et (majandusõppejõu kogemustega) Viiol kavatseb kaasvangidele majandusloenguid pidama hakata. Ääh-ääh, ilkus eestlane - nüüd jagab oma kasiinokogemusi!

Kui Viioli võimalik vabanemine teatavaks sai, hakati mõnuga arvutama, kui mitu aastat mehel mingis ametis läheb, et huugamapandud Kulka raha tagasi teenida. Numbrid said muidugi vägevad. Kindlasti on neid, kes kõigest hingest ihkaksid, et Viiol ealeski tööd ei leiaks või, veel parem, vanglasse jääkski.

On selge, et mistahes ametit pidav Viiol minemaviidud miljoneid oma eluajal tagasi maksta ei suuda. Kui talle just Vikingu jackpot sülle ei kuku. Ah jah, lotogi mingis mõttes hasartmäng ja mehel kohustus hasartmängu sõltuvusteraapia läbi teha.

Ma ei soovi mingilgi moel Viiolit õigustada. Hoidku Jumal! Tegu on tehtud ja tagajärjed tuleb kanda. Ja mees vähemalt püüab. Äkki siis lõpetaks ilkumise ja annaks talle selle võimaluse.