Osa toidukaubast jääb 1. maist piiri taha

Anne Oja 18. märts 2004, 00:00

Enamik Eesti piiripunktidest sulgub mai alguses kolmandatest riikidest pärinevale toidukaubale, kuna neis pole võimalik teha Euroopa Liidu nõuetele vastavat veterinaarkontrolli. Piirang puudutab kõiki loomseid toidukaupu ja elusloomi. Osas piiripunktides riik küll ehitab veterinaarkontrolli hooneid, kuid ei saa neid õigeks ajaks valmis.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda andis 3. märtsil peaminister Juhan Partsile üle analüüsi ja ettepanekud tekkinud probleemi lahendamiseks. ?Arvuliselt ei oska ma öelda, kui paljusid ettevõtteid see puudutab, kuid see puudutab tootjaid, töötlejaid ja kõiki vedajaid,? ütles Kaubandus-Tööstuskoja juriidilise osakonna juhataja Reet Teder. ?Kõige kurvem on lugu õhutranspordi ja raudteega, sest praeguse seisuga need suletakse ja enam lahti ei tehta.?

Tederi kinnitusel tähendab piiripunktide sulgemine ettevõtjatele kas hinnatõusu või turuosa kaotust. ?Hinnad tõusevad transpordi kallinemise tõttu,? selgitas Teder.

Kaubandus-Tööstuskoja analüüsi üleandmise juures olnud Tööandjate Keskliidu juhatuse liige Tarmo Kriis märkis, et kaubaveo katkemisest sõltuvad paljud tööstusharud. ?Kuna hinna teema on nii sensitiivne, siis ma seda praegu ei kommenteeriks,? lisas ta.

Eesti Sadamaoperaatorite Liidu juhataja Ago Tiimani sõnul on selge, et 1. maiks kõikidele olulistele piiripunktidele vajalikke sertifikaate Eestil saada ei õnnestu, sest ehitustööd võivad küll füüsiliselt valmis saada, kuid ametnike siiatoomine ja muu asjaajamine võtab sageli kolm-neli kuud aega.

Kogu probleemi juures on Tiimani sõnul irooniline, et praegu on Eesti kaudu hakanud liikuma osa Läti toidukaupade voost. Erinevalt Eestist ei ole Lätil ühtegi nõuetele vastavat sadama piiripunkti, ka puudub seal veterinaarkontrolli võimaldav piiripunkt raudteel.

?See, mida me täna oleme juba siia meelitanud, kaob suure tõenäosusega koos meie endi tänaste voogudega. Transiit on kui kevadine oja. Kui see endale sängi uuristab, siis sealt on seda keeruline kõrvale meelitada,? rääkis Tiiman.

Tederi hinnangul oleks tulnud taotleda üleminekuaega, aga seda ei tehtud. ?Ettevõtjad arvavad, et veterinaaramet jättis ratsionaalsed lahendused kergekäeliselt kõrvale.?

Veterinaarameti juht Ago Pärtel väitis, et ametnikke ei saa süüdistada. ?Käitume vastavalt Eestis kehtivatele seadustele ja mul on selles osas hea meel, et siiani pole olnud võimalik veterinaarametnikke ära rääkida,? ütles Pärtel.

Pärteli sõnul jääb pärast 1. maid 2/3 praegusest toidukauba impordimahust siseturul kauplemiseks ja 1/3 hakkab tulema kolmandatest riikidest.

Kolmandate riikide toidukaubale jäävad 1. mail avatuks vaid kaks Euroopa Liidu veterinaarkontrolli nõuetele vastavat piiripunkti, milleks on Paldiski lõunasadam ja Luhamaa piiripunkt.

Kui Tallinna Sadam ja Riigi Kinnisvara AS kokku ligi 30 mln krooni maksvad ehitustööd Muuga sadamas ja Narvas 1. maiks lõpetavad, avatakse sealsed piiripunktid tõenäoliselt sügisel.

Ministeeriumide esindajad lubavad olukorra leevendamiseks teha kõik endast oleneva, lükates samas vastutust toimuva eest endalt ära.

?Siin pole võimalik tekkivas kaoses süüdistada põllumajandusministeeriumi,? ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup, kelle sõnul üritas põllumajandusministeerium nõudeid piiripunktidele kehtestada juba alates 1998. aastast. ?Me esitasime valitsusele määruse, millega oleks kehtestatud nõuded piiripunktide omanikele,? lausus Oopkaup. ?Sellest ajast alates on kõik valitsused öelnud, et Euroopa Liiduga liitumine on nii kaugel, ja lükanud määruse nõuete kehtima hakkamist edasi.?

?Kurb on! Ettevõtlusele see kindlasti kasuks ei tule,? ütles põllumajandusminister Tiit Tammsaar olukorda kommenteerides. Tammsaar märkis, et rahandusministeeriumil on põllumajandusvaldkonna kohta väga imelikud arusaamad, kaasa arvatud, et nad tahavad muuta Eesti ilmastikutingimusi.

Peaministri pressibüroo teatel saatis peaminister Kaubandus-Tööstuskoja analüüsi ja ettepanekud edasi lahendamiseks rahandusministeeriumile, kust eilseks polnud peaministrile veel mingit tagasisidet laekunud.

?Teeme omalt poolt kõik selleks, et olukorda kiirelt lahendada,? lubas rahandusminister Taavi Veskimägi. Ettevõtetele tekkiva kahju eest vastutab rahandusministeeriumi sõnul aga eelkõige põllumajandusministeerium, mitte nemad.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen teatas pressiesindaja vahendusel, et pole probleemiga piisavalt kursis. Senini puudus ministeeriumil enda väitel info, et toidukaupade vedu tõsisesse ohtu satub.

Ettevõtjad näevad kaubavoogude katkemises riigi konkurentsivõime ja usaldusväärsuse kahjustamist.

ASi Reval Logistik juhataja Kuno Väin rääkis, et suuremal või vähemal määral puudutab transiidivoogude katkemine kõiki ekspedeerijaid, sest kes ei ole otseselt kaubavahetusega seotud, see kas ladustab või transpordib kaupa.

Reval Logistik vedas mullu Väini sõnul 10 000 tonni peamiselt humanitaarabi korras veterinaarkontrolli alla kuuluvat kaupa Venemaale ja Kesk-Aasiasse, tänavu oli plaanis veelgi kasvada. ?Venemaa turg on ju põhjatu, sinna saab müüa mida iganes,? selgitas Väin.

CF&S Agentide ASi juhataja Ants Ratas selgitas, et transiitkaup Eesti ametnike saamatuse tõttu vedamata kindlasti ei jää, praegu Eesti kaudu veetav transiitkaup veetakse kas läbi Soome, Läti või Leedu. ?Kui Eesti piiripunktid hilinemisega korda saadakse, on transiitkauba Eestisse tagasisaamine väga kulukas ja vaevarikas. Eesti konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega kahaneb,? lisas Ratas.

?Suurem kahju tekib sellest, kui Eestit ei peeta enam usaldusväärseks transiidimaaks. Meie koostööpartneriteks olevad laevafirmad, laevaliinid ja ekspediitorfirmad veavad nii veterinaarkontrollile alluvaid kui ka muid kaupu. Kui ühte kaubagruppi ei ole võimalik läbi Eesti enam vedada, võivad ka teised transiitkaubad suunduda nendesse riikidesse ja sadamatesse, kus probleeme pole.?

Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann lubas, et Muuga sadama veterinaarkontrolli hoone saab valmis 1. maiks. ?Tunnustust sellele ELi ametnike poolt aga ilmselt 1. maiks ei saa,? nentis Rasmann.

Rasmanni hinnangul on viivituse põhjuseks veterinaaramet, kes ei teadnud ise viimase hetkeni, millistele nõuetele need ruumid peavad vastama, mistõttu algas ka ehitus hilja. ?Tallinna Sadama plaanides oli Muuga Sadamasse selle ruumi ehitamine juba 2001. või 2002. aastal,? ütles Rasmann.

Veterinaarameti juht Ago Pärtel väitis, et Muuga sadamat oleks saanud ehitama hakata ka enne veterinaarameti hangitud kooskõlastust Brüsseliga.

Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm ütles, et riigi poolt oli rumalus investeerida raha piiripunktidesse, mis kasutusest välja langevad. ?Meie kliendid asuvad õnneks Pihkva kandis ja veame neile Luhamaa piiripunkti kaudu,? lisas Horm, kergendustundega hääles.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing