Lukoili juht ennustab naftatootjate huvi vähenemist Ventspilsi vastu

Suurima perspektiiviga on hoopis Venemaa enda sadamad riigi loodeosas.

?Kui Venemaa loodeosa transpordisüsteemi väljaarendamine jätkub sama aktiivses tempos kui seni, tehnilised ja majanduslikud tingimused nafta transportimiseks Ventspilsi suunal aga ei muutu, on Vene firmad vaevalt huvitatud Ventspils Nafta Terminalsist,? ütles Alekperov läinud nädalal intervjuus ajalehele Biznes& Baltija.

Tehnilistest tingimustest nimetas Alekperov naftajuhtme Venemaa osa ebapiisavat läbilaskevõimsust, mis nõuaks täiendavaid investeeringuid umbes 100 miljoni dollari ulatuses.

Majanduslikest tingimustest on määrav transpordi hind, mis Ventspilsi suunal on kõrgem kui transport Venemaa enda sadamatesse Primorskis, Võssotskis või Arhangelskis. Maksta tuleb ka transiidi eest läbi Valgevene, Leedu ja Läti, ütles Alekperov.

Pärast seda, kui Venemaa riiklik torujuhtmemonopol Transneft Ventspilsi suunduva torujuhtme kuivaks jättis, kahanes nafta ja naftasaaduste laadimine Ventspilsi sadamas 2003. aastal eelnenud aastaga võrreldes 22,5%, 211 000 barrelile päevas. Sealt edasi on Ventspils oluliselt suurendanud nafta transporti raudteel, lootes tänavu laadida keskmiselt 236 000 barrelit päevas.

Alekperov möönas intervjuus, et aastaid tagasi oli ka Lukoil Ventspils Naftast huvitatud, kuid loobus. ?Konkreetsemalt ei rahuldanud meid varade struktuur, pakutud aktsiapaki suurus ning riskid, mis olid seotud nafta transportimisega Ventspilsi,? ütles Alekperov. Lisaks ei andnud projekt välja 15%list tootlust, mida Lukoil oma investeeringutelt eeldab.

Küll aga on selline tootlus Lukoili naftamaardlal Läänemeres haruldase looduskeskkonnaga UNESCO maailmapärandisse kantud Kura sääre lähistel, kus 2. märtsil algas naftapuurimine. Seda ulatuslikest protestidest hoolimata.

Märtsi keskpaigaks oli Lukoil projekti investeerinud 275 miljonit dollarit, sellest 6 miljonit keskkonnaohutuse tagamiseks. Alekperov ei näe põhjust projektist loobumiseks.

Leiukohast on võimalik kokku välja pumbata 9,1 miljonit tonni, mis on kaheksa korda vähem kui Lukoili toodang üksi 2003. aastal. Tootmine on kavandatud 30?35 aastale.

Kõneldes Lukoili plaanidest Balti riikides, kus firmale kuulub 175 tanklast koosnev kett, nimetas Alekperov turundusvõrgu arendamist. Lõpule peaks jõudma ka Lukoili keemiaharule kuuluva terminali rekonstrueerimine Ventspilsi sadamas.

Spekulatsioonid, et Lukoil võiks üle võtta Leedu Ma?eikiai tehase juhtimise, mille suurim osanik Jukos on Venemaal sattunud raskustesse, lükkas Alekperov intervjuus tagasi.