Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ekspordib juustu aina jõulisemalt
Eesti siseturu maht ja tarbijate nõudlus ei rahulda enam Eesti suuremate juustutööstuste ootusi ning oluline osa on ekspordil.
2002. aastal eksporditi 47% Eestis toodetud juustust. Peamised sihtmaad olid Euroopa Liit (59%, sh Holland 45% ja Taani 9%) ning Leedu (32%). 2003. aastal eksporditi 51% Eestis toodetud juustust, millest 71% viidi ELi riikidesse. Juustu on müüdud muu hulgas Küprosele, Libeeriasse ning Antiguale ja Barbudale, kokku 39 eri paika. Juustu osakaal on piimatoodete ekspordikäibes pidevalt suurenenud.
Juustutootmisega tegeleb Eestis kokku 12 ettevõtet. Ekspordiga tegelevatest juustutööstustest on suurimad TÜ E-Piim (ettevõte Põltsamaa Meierei), AS Valio (AS Võru Juust) ja AS Saaremaa LPT.
Lähiaastate prioriteediks peavad piimatööstused toodangu omahinna alandamist. Juustutöötlejate välja müüdavate juustude hind on Eestis viimase viie aastaga märkimisväärselt kasvanud, ulatudes juba 2001. aastal samale tasemele kui Saksamaal ja Hollandis. Samas on meil piima tootjahind madalam kui Saksamaal, Soomes või Rootsis.
ELi liikmesriigina ei ole Eesti toodangul takistusi ELi siseturul ringlemiseks, kuid muutused maailmaturul mõjutavad kergesti Eesti väikest ja avatud turgu. Juustu tootmine ja turustamine sõltub põllumajandustootjast kui toorpiimaga varustajast, kodumaiste ja välistarbijate ostujõust, eksporditingimustest ja võimest konkureerida importtoodetega.
Euroopa turule jõudmiseks tuleb teha suurt müügi- ja turundustööd. Juustu eksportimisel on vajalik kindlustada aastaringselt ühtlane toodangu voog ning leida sobivad turustuskanalid. Üheks võimaluseks on teha allhanketööd ja minna välisturule mitte oma, vaid võõra kaubamärgi all. Maailmaturul müüdavate odavate juustudega on Eesti ettevõtetel raske konkureerida, kuna meie tootmismahud on suhteliselt väikesed. ELi turule minnes on ette näha ka mitmete kulude, näiteks tooraine-, tööjõu-, energia- ja transpordikulude suurenemist.
Seetõttu tuleks püüda laiendada toodete sortimenti. Eesti toodang on lai: toodetakse kõvasid, poolkõvasid, poolpehmeid, pehmeid, toor- ja sulatatud juustusid. Kõige laiem on poolkõvade ja sulatatud juustude sortiment. Kõige perspektiivsemaks tavajuustu kõrval peetakse pehmete, kõvade ja toorjuustude, aga ka hallitusjuustude tootmist. Eesti juustutootmine peab aktiivsemalt tegelema tootearendusega. Eestis toodetud juustu eeliseks on head maitseomadused, mis on tingitud kõrgekvaliteedilise tooraine kasutamisest, heast juuretisest ning tehnoloogiast. Tarbijatele on oluline ka see, et Eesti juustud on valmistatud ökoloogiliselt puhtast keskkonnast varutud piimast.
Autor: Maarja Normak