Kasin tootlikkus piirab Eesti konkurentsivõimet

Käesoleval aastal on eriti oluline, et mulluse rekordilise eelarveülejäägi najal ei tekiks kiusatust teenitud raha kiireks ärakasutamiseks, mis omakorda võib paisutada sisenõudlust. Valitsuse uus eelarvestrateegia peab andma vastuse, kuidas kogunenud kapitali mõistlikult rakendada.

Käesolev aasta sai eelmiselt päranduseks kõik lahendamata küsimused, nagu majapidamiste säästu vähenemise, eraisikute laenu- ja kinnisvarabuumi ning suure välise tasakaalustamatuse. 2002. aastal ilmnenud probleemid möödunud aastal ei süvenenud, aga võib rääkida probleemide lükkumisest. Ehk teisisõnu, majanduse kohandumine kestab oodatust palju kauem.

2003. aasta erines varasematest selle poolest, et palgakasv ületas meil esimest korda pärast 1999. aastat hinnakasvu ja üldse esimest korda märkimisväärselt ka tootlikkuse kasvu, mis tähendab konkurentsivõime mõttes sammu tagasi. Loodetavasti oli tegu ajutise nähtusega, mis tulenes nominaalpalga inertsist madala inflatsiooni tingimustes, aga see võib viidata ka suurematele probleemidele tööturul.

Töövõtjad peavad tänavu arvestama, et palgakasv võib takerduda ? seda toetab ka madalal püsiv inflatsioon. Palga ennakkasvu ajutisust toetavad esialgu muud konkurentsivõime näitajad (ekspordi kasv, krooni stabiilne reaalkurss). Kui aga palga ennakkasv ei osutu ajutiseks, võib olla tegu tõsise probleemiga. Maailmamajanduse väljavaadete paranemine lubab loota 2004. aastal paremat tulemust.

Majanduse kiire tasakaalustumine ei ole sellegipoolest tõenäoline ja vajab läbimõeldud majanduspoliitilist tuge. Ettevaates hakkab majanduspoliitikat mõjutama juba ka euro kasutuselevõtule eelnev Maastrichti kriteeriumide täitmine. Selles mõttes mõjutavad praegused otsused maksu- ja eelarvepoliitika, tööturu ja ka elektri hinna vallas üha kaugemat tulevikku.

Eelmise aasta lõpp tähistas maailmamajanduse kauaoodatud tõusu algust, mida kinnitas jaanuaris ka Davosi majandusfoorum. Siiski nenditi, et kasvu taastumine on ebaühtlane ja europiirkonnas seni USAga võrreldes nõrgem, kuigi võib-olla stabiilsem.

USA võimalikke probleeme kajastab nõrk ja hüplik dollari kurss, mis reageerib ka uudistele, mis headel aegadel poleks mingit mõju avaldanud. Omaette küsimus on terrorihirmu ning sõjaliste konfliktide põhjustatud ebakindlus, mille kestvus on teadmata.

Euroopa majanduse jätkuva nõrkuse tõttu turgude arvates intressid sel aastal Euroopas ei tõuse. Pigem on võimalik ajutine langus, kui dollari kurss veelgi nõrgeneb. Siiski on majanduskeskkond mõneti optimistlikum kui mullu: Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu prognoos on praegu pisut parem kui 2003. aasta sügisel: septembris oli see 3,1%, jaanuaris 3,2%. Siiski on intressid jõudnud punkti, kust edasi saab ainult tõusta. Näiteks 2000. aasta lõpul oli Euribor tänasest tasemest kolme protsendipunkti võrra kõrgemal.

2003. aastal kasvas Eesti majandus 2002. aastaga võrreldes mõnevõrra vähem ehk 4,8%, aga kõik muud strateegilised näitajad olid möödunud aastal rekordilised. Oli kõigi aegade madalaim inflatsioon 1,3%, aegade suurim jooksevkonto defitsiit 13,7% SKTst ja rekordiline riigieelarve ülejääk 2,6% SKTst. Eesti majanduse usaldusväärsus säilis, reitingu-väljavaated tõsteti positiivseteks (Fitch ja S&P) või jäeti muutmata (Moody?s).

Meie tingimustes ülimadala inflatsiooni taga olid eelmisel aastal põhiliselt tugev euro ja madalad toiduhinnad. Kütusehindade hinnatõusu ohjeldav mõju oli võimalik tänu euro tugevnenud kursile dollari suhtes, sest kütuse dollarihinnad kasvasid märkimisväärselt. Välisdefitsiidi ehk jooksevkonto puudujäägi rekordnumbri taga ei olnud niivõrd sisenõudluse kasv (2002 10,8%, 2003 8,3%), vaid pigem tulude konto miinus (6,5% SKTst) ja finantseerimistehingud (näiteks mitmete firmade Venemaale liisitav raudteeveerem).

Maksebilansi tulude konto näitab tootmisfaktorite ? kapitali ja tööjõu ? tulude siirdeid üle riigipiiri, antud juhul tulude väljavoolu väliskapitalil põhinevatest firmadest.

Aga kuigi formaalselt on tegu tulude väljavooluga, investeeritakse sellest suur osa tagasi Eestisse ? erinevate andmete järgi 60?70% tuludest, suurendades nii otseinvesteeringute sissevoolu Eestisse. Seega püsis sisenõudlus vaatamata suurenenud välisdefitsiidile mullu stabiilne.

Autor: Ilmar Lepik