Uus üksmeel Euroopa Liidus

Reedel Brüsselis lõppenud ELi tippkohtumise peamine saavutus oli kokkulepe, et mullu detsembris karile jooksnud kõnelused ELi uue põhiseadusliku leppe üle viiakse lõpule 17.?18. juunil toimuvaks järgmiseks tippkohtumiseks. Selleks annab lootust Poola ja Hispaania valmisolek kompromissiks.

Eestile oli veel kindlasti oluline tippkohtumisel korratud nõudmine, et ELi ja Venemaa vaheline partnerluse ja koostöö lepe peab laienema 1. maist tingimusteta ELi uutele liikmesriikidele. Reedel Brüsselis antud pressikonverentsil kinnitasid ELi kaubandusvolinik Pascal Lamy ja Venemaa majandusminister German Gref, et pooled on kokkuleppele lähedal. Praeguste ootuste järgi allkirjastatakse kokkulepe Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi Moskva-visiidi ajal 22.?23. aprillil.

?Meil on väga head väljavaated järelejäänud aja sees kokkuleppele jõuda,? ütles Gref. ?Nii palju kui me aru saame, pole enam jäänud mingeid suuremaid vaidlusküsimusi,? vahendas Reuters. Üleval olevatest küsimustest on veel näiteks Venemaa transiit Kaliningradi, mida Moskva kardab kallinevat.

ELi kevadiste tippkohtumiste traditsiooniline majandusreformide teema jäi seekord terrorismivastase võitluse varju. Teatavasti on ELil eesmärk saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks ja minna USAst mööda. Ajakavast ollakse maas igas valdkonnas. Näiteks Euroopa ühise patendi üle, mis pidi kokku lepitama 2001. aastaks, käivad vaidlused siiamaani. 3% majanduskasv ja 20 miljonit uut töökohta on samuti eesmärgid, mis libisevad käest. Samas ei tulnud Brüsselist ühtki uut algatust peale töögrupi loomise, mida hakkab juhtima Hollandi endine peaminister Wim Kok. Ülesanne on esitada tuleva aasta kevadeks soovitused, kuidas ELi reformiprotsessile elu sisse puhuda. Ettepanekut luua Euroopa Komisjonis eraldi volinikukoht selle nn Lissaboni protsessi taganttõukamiseks ei arutatud.

Ei puudunud tippkohtumisel ka suurte ja väikeste liikmesriikide tüli. Seekord Euroopa Keskpanga nõukogu uue liikme nimetamise üle. Ametist lahkuva hispaanlase asemel sai suurriikide toel tema järglaseks teine hispaanlane, ehkki kokku lepitud korra järgi peaksid kohad roteeruma neile riikidele, kellel seni nõukogus esindajat ole olnud. Olemas olid ka kandidaadid Iirimaalt ja Belgiast. Nõukogu koht on oluline, sest sel riigil on Euroopa laenuintresside üle hääletamisel kaks häält. Hispaanlase tagasivalimisest kardetakse pretsedenti järgmiseks korraks, kui näiteks Saksamaa esindajal nõukogus aeg täis saab.

Positiivse poole pealt ei räägitud Brüsselis seekord ?pioneergrupist?, kes loiumad lõimujad seljataha jätaks, ega kahekiiruselisest Euroopast. Järgmise kaalukama otsusena tuleb ELil juunikuu tippkohtumiseks üksmeelele jõuda Euroopa Komisjoni uue juhi isikus.