Suured säästukavad lükatud tulevikku

Tartus asuv haridus- ja teadusministeerium, mille ametnikud sõeluvad alailma Tallinna vahet peavad, on võtnud sõidukulude kokkuhoiuks kasutusele videokonverentsi süsteemi. ?Nn ühe koosoleku sõidud jäävad ära,? sõnas Liina-Jaanika Seisler haridus- ja teadusministeeriumist. ?Virtuaalsed koosolekud on muutunud väga populaarseks, vahest tuleb ?koosolekuruum? lausa mitu nädalat ette kinni panna.?

Edaspidi, kui sarnased koosolekukeskused tekivad näiteks Brüsselisse, saaks raha kokku hoida ka välissõitude pealt. Seisler ei oska öelda, kui palju virtuaalne süsteem praegu rahalist kokkuhoidu annab, küll aga on teada kulud, mis selle juurutamisega kaasnesid ? 400 000 krooni.

Kultuuriministeeriumi ametnikud käivad Eesti-sisestel lähetustel nüüd ühistranspordiga ega saa enam osa üldharivatest juhtimiskoolitustest.

Ministeerium vabanes ka 1998. aasta Opel Omegast ning kümme aastat vanast ja ligi 500 000 km läbinud Mercedes-Benzist. Autod anti tasuta ära vastavalt teatri- ja muusikamuuseumile ning Põltsamaa vallas asuvale Lustivere hooldekodule.

Kultuuriministeeriumi nõuniku Ave Toots-Erelti sõnul oli Mercedes müügis, kuid seda ei soovinud keegi osta. Nüüd on nende sõidukite asemele soetatud uus Volkswagen Multivan, mis maksis 561 080 krooni.

Välisministeerium on loobunud mõnede Eesti perioodikaväljaannete tellimisest, säästes nii aastas umbes 20 000 krooni. Ka ei käi ministeeriumisse enam paberkandjal ajalehed Dagens Nyheter ja European Voice, sääst vastavalt 7500 ja 2000 krooni.

Kaks ametiautot andis välisministeerium Tallinna politseiprefektuurile kasutamiseks, nende asemele uusi sõidukeid ostetud ei ole. Seevastu sõidukite kaskokindlustusest pole ministeerium, nii nagu säästukavas lubatud, siiski loobunud.

Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna juhataja kt Tiit Tamme sõnul on ministeerium võrreldes sügisega kulusid koomale tõmmanud. ?Asekantslerite mobiiltelefonide kuulimiiti on vähendatud 450 krooni võrra ja see on nüüd 1150 krooni kuus,? rääkis Tamm. Ta loodab, et aasta lõpuks võib ministeerium nimetada sidekuludeks 200 000 krooni võrra mullusest väiksema numbri.

Meetmetega, millelt sääst oleks suurem, ei lähe siiski nii ladusalt.

Näiteks haridus- ja teadusministeeriumile peaks kõige rohkem, 6 miljonit krooni, kokkuhoidu andma Tallinnas Raadiku tänaval asuvate ametikorterite müük. Paraku pole korterite edasise saatuse heaks praegu palju tehtud. Ministeeriumi riigivara haldusbüroo on saanud ülesande leida korterite küsimuses lahendus.

Põllumajandusministeerium on siiski asunud jõudluskontrollikeskuse korterite müüki ette valmistama. Ministeeriumi riigivara haldamise büroo peaspetsialisti Olev Joa sõnul saadakse aprilli jooksul teada, kas neid kortereid on vaja teistele riigiasutustele. ?Pärast seda tellitakse hindamine ning korterid lähevad enampakkumisele,? lisas ta.

Rohkem kui korterite eest on aga ministeeriumil raha saada põllumajandusreformi käigus võlgu jäänud isikutelt ? tervelt 450 000 krooni. Selle raha kättesaamiseks on ministeerium kokkuhoiuprogrammis lubanud kasutada kohtutäituri abi.

Üks säästuideoloogia propageerijaid rahandusminister Taavi Veskimägi sõnas, et kokkuhoid algab tilkuva kraani kinnikeeramisest. ?Samas ei pea ma väga oluliseks kokkuhoiuks seda, kui ostetakse vähem koopiapaberit ja mobiiltelefone,? sõnas Veskimägi. Säästev mõtteviis on siiski riigiasutustes Veskimägi hinnangul levimas, minister isegi prindib ?kahepoolselt?.

Kuuldes aga kahe ära antud sõiduauto asemele poole miljoni kroonise sõiduki ostmisest, sõnas minister, et see pole küll kulude kokkuhoid. ?See on riigivarade raiskamine, selle probleemiga peab tegelema riigikontroll.?