Metsaärimehed hakkasid põllumeesteks

Varem 3500 hektarit metsamaad omanud firma pürib Tartumaa suuremate põllumajandustootja sekka. Tartumaa Võnnu ja Põlvamaa Mooste valla piiril haldab Maa & Metsa sidusfirma AS Hareto Põld kuue kilomeetri raadiuses 1100 hektarit põllumaad. Kolmandik sellest on võidetud tänu võsastunud alade puhastamisele. Kui eelmisel aastal oli külvi all 460 hektarit maad, siis tänavu külvab Hareto Põld nisu, otra ja rapsi 640 hektarile.

Maa & Metsa nõukogu liikme Madis Soodla andmeil on nad põllumajandusse investeerinud umbes 25 miljonit krooni. Ülejäänud metsamaade müügist saadud raha eest arendavad Maa & Metsa omanikud ? Madis Soodla ja tuntud metsaärimehe Aivar Berzini vend Artur Berzin ? kinnisvaraäri Tartus ning Tartu lähedal.

?Metsast saad tulu kord sajandi jooksul, aga põllumaa võib hästi majandades toita igal aastal,? põhjendab Madis Soodla. ?Usume oma ettevõtmise perspektiivikusse, sest muidu poleks me nii suuri investeeringuid teinud.? Võnnu vallast pärit Soodla meenutab, et kui ta asus kohalikelt põllumaid kokku ostma, siis arvati, et küllap tema kui endine metsaärimees müüb maad edasi välismaalastele. ?Ma ei pea inimeste ees silmi maha lööma,? lisab Soodla.

Kaalukaim investeering on üheksa miljoni krooni eest Võnnu valda Lääniste külla mullu suvel ehitatud suur ladu ja kuivati, mille läbilaskevõime on 15 tonni vilja tunnis. Üle 22 meetri kõrge kuivati katuselt vaadates on põllud kui peo peal. Eespool randaalib traktor põldu ja taamal külvatakse otra. ?Kuivati otsa oleks paras veebikaamera panna ? saaks kontoris arvuti taga istudes põllul tehtavatest töödest hea ülevaate,? muigab Hareto Põllu juhataja Rubert Saluoks.

Agronoomiharidusega Saluoks peab oluliseks plussiks seda, et omatakse suurt ühtset põllumassiivi. ?Selle nimel oleme näinud ka vaeva, näiteks puhastanud üle 300 hektari võsastunud maad ja rekonstrueerinud sovhoosiaegsed kuivendustrassid,? räägib Saluoks, kelle sõnul on põllumaa laiendamiskavad lõppenud. ?Pole mõtet, sest Euroopa Liidu toetust saab vaid deklareeritud põllumaade pealt,? põhjendab Saluoks.

Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul ei tasuks kellelgi oma äriideed üles ehitada puhtalt toetuste saamisele. ?Tuleb arvestada, et põhilise osa ehk umbes 80 protsenti tulust peaks andma ikka põllumajandustoodangu müük,? rõhutab Kevvai. ?Ilmselt Hareto Põllu taolised, palju põllumaad omavad ja tegusad firmad on oma tuleviku orienteerinud tootmisele ja turule.?

Kevvai ütles, et kuna põllumaade suurus Eestis jääb konstantseks, pole eesmärgiks muuta metsamaid põlluks, vaid hoopis metsastada väheväärtuslikud põllumaad.