Tallinn kutsub erasektorit koostööle

Tallinna põhiülesanne on osutada kvaliteetseid avalikke teenuseid ja arendada infrastruktuuri, täites samal ajal ka pealinna auväärset rolli. See nõuab raha ja aktsiate ja linnavarade müükidega on linn suutnud tasakaalu enam-vähem hoida. Selleks korraks on aktsiad otsas ja linnale on jäänud vaid probleemsemat sorti vara, mille järele suurt nõudlust ei ole. Vajame kaasaegsemaid lahendusi. Üks kasutamata võimalus on era- ja avaliku sektori koostöö.

Iga infrastruktuuri, olgu selleks koolimaja, haigla, ristmik, spordihall, ujula või lasteaed, saab rajada era- ja avaliku sektori koostöös. Siis suureneb arendajate-ehitajate-projekteerijate soov leida sobivaim tehniline lahendus, mis arvestab ehituskulude kokkuhoiuga ja hiljem ka hooldus- ja halduskuludega.

Erasektor panustab projekti ette valmistades hoolikalt infrastruktuuri planeerimisse. See tagab omakorda paremad garantiitingimused ja objekti vastupidavuse, sest enda vastutusel olevat asja tehakse ikka paremini ? juriidiliselt lasub enamik riske erasektoril.

Koostööskeem näeb ette, et erasektor disainib, ehitab, rahastab ja opereerib. Linna vahendeid saab samal ajal kasutada neile projektidele, kus koostööskeemi kasutamine po-le võimalik või mõttekas.

Nii oleks näiteks mõistlik lahendada Tartu maantee ja Haabersti ristmiku või Iru hooldekodu ehitus koostöös erasektoriga, aukude parandamisel aga kasutada linna traditsioonilist otse eelarves kajastuvat finantseerimist.

Koostöömudelit kasutades ei kirjeldata kinnisvarakulutusi tavaliselt avalike kulutustena, kuigi eraoperaatorile tasutakse ehitise kasutamise ja seal tarbitavate teenuste eest. Põhjuseks on asjaolu, et eraõiguslik sektor korraldab ise riske. Selline lähenemine on seepärast tuntud bilansivälise finantseerimisena ? võimalusena võlga avalik-õigusliku isiku bilansis mitte kajastada. Tänased kinnisvarainvesteeringud muutuvad homseteks jooksevkuludeks ning tuleviku kohustusi ei pea üles võtma raamatupidamise kontodel.

Erasektor peab algusest saadik enda peale võtma riskid kahju tekkimise vastu ilma maksumaksja garantiita. Samuti peab avaliku sektori kulutus tooma rahalist säästu ? kulu peab olema väiksem kui siis, kui avalik sektor tagaks ise avalikud teenused.

Euroopa on sellist koostöösüsteemi kasutanud juba aastast 1992. Sealsed reeglid võimaldavad seda. Näiteks Suurbritannias on sõlmitud üle 600 koostöölepingu kapitalväärtuses üle 35 miljardi naela. Suurbritannia saatkond Berliinis on ehitatud koostöömudelit kasutades.

Et koostöö probleemideta sujuks, on Eestis vaja luua omavalitsuste käitumiseks vajali-kud õiguslikud alused, kus on näidatud juriidilised ja raamatupidamise lahendusvariandid.

Kutsun rahandusministrit kehtestama euroopalikke raamatupidamisreegleid. Muidu kiilub Tallinn kinni. Sellist luksust ei saa valitsus lubada ? Tallinn loob 2/3 Eesti rahvuslikust kogutoodangust. Tallinlaste töövilju kasutab iga eesti-maalane ja me ei tohi inimeste vahel administratiivseid piire süvendada ? edu toovad madalad maksud ning inimeste ja teenuste vaba liikumine.

Autor: Anders Tsahkna