EL kui ajalooliselt edukas turunduskampaania

Äripäev leiab, et meie ettevõtjad püüdsid ära kasutada Euroopa Liiduga ühinemisel tekkinud hinnapoliitilist segadust. Ettevõtjad on saanud kaks etapivõitu.

Esimesel etapil, enne 1. maid käis aktiivne müügikampaania, mille argumendid olid peamiselt hoiatamine eelseisva hinnatõusu eest: ostke enne 1. maid ära, siis olete võidumehed. Iseloomulik näide oli väljaspool ELi toodetud uued sõiduautod, millele hakkas kehtima kümneprotsendiline aktsiisimaks. Ostjate kaasatulek müügikampaaniaga tegi aprillist automüüjatele ülieduka kuu. Tõenäoliselt võitis ka auto ostja, kui tal uut autot tõepoolest lähiajal vaja oli.

Kuna aktsiis kehtib auto tehase-, mitte jaehinnale, siis on põhjendatud hinnatõus kuus-seitse protsenti, mida kinnitavad ka automüüjate hinnaprognoosid. Rohkem kui EL sätestab autohinnad konkurents.

Ka jalgrataste müügikampaania käis samamoodi ehk 1. mai ees hirmutamisega, ehkki jalgrataste hinnatõusu ei järgnenud: laod olevat jalgrattaid täis ostetud, seega ei saa ega pole mõtet hinda tõsta. Samal ajal mässiti tarbija osavalt oma müügivõrku ? ise olid rumal, kui ostsid.

Nüüd, teisel etapil jätkub ettevõtjate lobitöö uute hinnatõusude õigustamiseks. Jätkates automüüjate näitega, püütakse ostjaid veenda, et ka ELis toodetud uued autod olevat Eestis liiga odavad, mistõttu nende hind mõned protsendid tõuseb. EL soovib regioonierinevusi, s.o hinnakääre liidu riikide vahel, vähendada. Ent regioonierinevuste kaotamine algab alles 2006, seega oleks tegu põhjendamatult ennetava hinnatõusuga.

Iseseisev teema on kütuse jaehinna tõusust tekkiv ahelreaktsioon. Näiteks on prügikäitleja Cleanaway oma klientidele laiali saatnud kirjad, milles viitab Eesti astumisele ELi ja ?loodab klientide mõistvale suhtumisele?, millega ühtlasi kehtestab keskeltläbi 20protsendilise prügiveotariifide tõusu. Tariifide tõus ületab oluliselt kütuseaktsiisi tõusu, kuid piirkonna sisuliselt monopoolse prügikäitleja teenusele pole alternatiivi.

Niisugused administratiivselt kehtestatavad hinnad on suurimad inflatsiooni mootorid. EL hinnatõusude põhjendusena on ettevõtjale mugav ettekääne, millega annab oma tulubaasi suurendada rohkem, kui maksude tõus eeldaks.

Või ajakirjandus: tellimishind tõusis viieprotsendilise käibemaksu tõttu, ent üksikmüügi hinda väljaanded ei langetanud, mis sest, et üksikmüügi käibemaks alanes 18 protsendilt viiele.

Kuna paljude esmatähtsate kaupade ja teenuste hind tõuseb, aga nende tarbimisest pole võimalik loobuda, siis peab toimuma turgude ümberjagunemine ülejäänud kaupade ja teenuste kahjuks.

Teisest küljest näitas esimese kvartali keskmise palga kasv, 6,5% aasta varasema ajaga, tugevat aeglustumist. Olime harjunud keskmise palga umbes küm-neprotendise tõusuga. Kui sama tendents järgmistes kvartalites jätkub, läheb inflatsioon sissetulekute kasvust ette, mis seab tarbimise kasvule omad piirid. Kaupmeeste käibe suurenemist takistavad ka tagavarad ja ette ostetud kestvuskaubad.

EL toob lõpuks aastaid kestnud tarbimispeo finaali, kuna nii head kaubanduskevadet vaevalt enam tuleb. Igal juhul mitte enne euro kasutuselevõttu.

Autor: ÄP