Rootsi minister paneb imeks Eesti valitsuspartei eurovastasust

See loosung on tõesti väga üllatav, sest nad on hetkel valitsusliidus, mille eemärk oli liituda Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro hiljemalt 2007. aastaks. Lisaks on eestlased oma otsuse euro kasutuselevõtu kohta juba koos jah-sõnaga referendumil langetanud.

Arutasime, kuidas kõige paremal viisil korraldada kolme Balti riigi ja Põhjamaade rahandusalast koostööd ja esindada ühiseid huvisid Euroopa Liidus.

See oleks minu silmis väga positiivne areng. Loodan, et nad jõuavad ka hinnas kokkuleppele. Rootsi riigile kuulub TeliaSonerast 45,3 ja Soome riigile 19,1%.

Ka Rootsis on ettevõtete tulumaks üsna madal, et edendada majanduse arengut. Meiegi ei taha oma firmasid raske maksukoorma alla matta. Konkurentsieelis on teie firmadel küll selle nullmaksustamisega olemas.

Ma olen alati nõus oma peaministri seisukohtadega.

Schröder ja Persson kritiseerisid Eesti madalaid makse poliitilisest seisukohast lähtudes. Kui Eestis ja teistes uutes liikmesriikides on jätkuvalt madalad maksud ja tänu sellele on neil suur konkurentsieelis, ning samal ajal saavad nad liidult veel ka suuri toetusi struktuurifondidest, siis saavad Saksa ja Rootsi maksumaksjad väga vihaseks, sest nad maksavad kõige rohkem ja saavad kõige vähem tagasi. Ka neil on ohvrite toomisest juba küllalt.

Minu arvates on euro kasutuselevõtt toonud tsooni liikmesriikidele küllalt hea kasvu. Paljuski palju parema, kui ma ootasin.

Euroopa Liidu suureks plussiks on olnud rahapoliitika distsipliin, et eelarve puudujääk ei tohi olla suurem kui 3 protsenti SKTst.

Meie rahvas on euro vastu, sest väga paljud inimesed on üleüldse Euroopa Liidu suhtes skeptilised. Suudeti veel leppida sellega, et ollakse Euroopa Liidu liikmesriik, aga ei olda nõus Rootsi krooni euro vastu vahetamisega. Lisaks läheb Rootsi majandusel ka ilma eurota hetkel väga hästi.

Järgmine euroreferendum Rootsis võib toimuda 2010. Ootan, et eurotsoon areneb hästi ja uued liikmesriigid on selleks ajaks euroga liitunud ning neil läheb hästi, siis vaatavad isegi üliskeptilised rootslased, et sellest võib abi olla.

Kõige enam on mul aktsiaid biotehnoloogiafirmas Oxigene, mille asutas mu õemees. Oxigene toodab uuel tehnoloogial põhinevat vähiravimit. Firma on noteeritud Nasdaqi, Frankfurdi ja Stockholmi börsil ning viimase aastaga on aktsia tõusnud ligi kaks korda.

Mu lemmiksektor on hetkel Euroopa pangandussektor.