Eesti ei takista kaupade ja kapitali vaba liikumist

Esko Passila, konsultant Euroopa Komisjoni ja EBRD juures, kirjutab, et Eesti aktsiaseltside ja osaühingute juures on võrreldes muude ELi õiguskordadega paar segadust tekitavat erinevust, mis võivat hakata ELis vääritimõistmist põhjustama. Kahjuks ei ole auväärt autor siiski päris õigesti mõistnud Eesti õigussüsteemi kogu selle keerukuses. Peame oma kohuseks artiklis sisalduvad eksiarvamused parandada.

Esimese probleemina on välja toodud, et osaühingu või aktsiaseltsi tegevdirektoril ei ole ühingu esindamise õigust.

Tõepoolest, seadusest tulenev äriühingu esindamise õigus on äriühingu juhatuse liikmeil. Kummatigi täiendavad seda äriseadustiku regulatsiooni sätted tsiviilseadustiku üldosa seaduses, mis kaitsevad äriühingu heauskset lepingupartnerit, kes esindusõiguse puudumisest ei teadnud ega pidanudki teadma olukorras, kus tegevdirektor sõlmib äriühingu nimel lepingu. Nimelt sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 116, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

Ses osas vastab meie regulatsioon Passila kohaselt Euroopa kaubandusringkondades tavaks olevale.

Teise probleemina toob autor välja, et füüsilise isiku omandatud aktsiad ja osaühingu osad on abielus olevate isikute puhul abikaasade ühisvara hulka kuuluvad, mistõttu on nendega tehingute tegemiseks vajalik abikaasa nõusolek. Eesti perekonnaseadus näeb tõepoolest ette, et abielu jooksul omandatud aktsiad või osaühingu osad kuuluvad abikaasade ühisvarasse. Passila on jätnud tähelepanuta, et Eesti perekonnaseadus ja sellest tulenev ühisvara regulatsioon kehtib üksnes nende isikute suhtes, kelle elukoht on Eestis. Seega ei teki ühisvarare?iimist tulenevaid probleeme Eestis tegutsevail välismaalasil.

Lisaks võimaldab Eesti perekonnaõigus abieluvaralepingute sõlmimist, mille raames saab kokku leppida, et aktsiad või osaühingu osad kuuluvad mehe või naise lahusvarasse. Abieluvaralepingu võib sõlmida ka pärast abielu sõlmimist ja ka pärast aktsiate või osade omandamist ja leping võib puudutada nii kogu ühisvara kui üksnes aktsiaid. Nt kui välismaa investor sooviks omandada Eestis elavalt abielus füüsiliselt isikult aktsiaid ja kui Eestis kehtiv abieluvara re?iim võiks osutuda tehingu tegemisel takistuseks, võib aktsiate müüja sõlmida enne aktsiate müüki abieluvaralepingu, mis puudutab kas või üksnes neid konkreetseid aktsiaid.

Kolmanda Eesti eripärana nimetatakse äriseadustiku nõuet: pooled äriühingute juhatuse liikmetest peavad omama elukohta Eestis. Selle nõude muutmine on planeeritud justiitsministeeriumis koostatud äriseadustiku muutmise seadusega, mis hiljemalt sügiseks Riigikogu menetlusse jõuab.

Passila tõi täiendava puudusena välja selle, et tal ei õnnestunud leida Eesti seaduste inglisekeelseid tekste. Samas võib Eestit ses osas positiivse näitena esile tuua: elektrooniliselt on kättesaadavad kõigi olulisemate õigusaktide ingliskeelsed tõlked (tasuta) Eesti Õiguskeele Keskuse koduleheküljel www.legaltext.ee.

Autor: Kaupo Paal