• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,12
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,12
  • 11.06.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Fondiosakuid saab osta alla puhasväärtuse

Paljudel investeerimisfondidel, mille osakutega kaubeldakse börsil, võib turuhind olla alla fondi puhasväärtuse, mis võimaldab üsna lihtsalt raha teenida.
Investeerimisfond on rahaasutus, mis kogub paljude investorite raha ja paigutab selle siis väärtpaberitesse. Investeerimisfondi mõte on selles, et ta võimaldab ka väikeinvestoril, kellel ei ole individuaalse portfelli moodustamiseks piisavalt raha, anda oma raha professionaalide hallata. Teiseks saab väikeinvestor raha fondi paigutades järgida tarkust, et kõiki mune ei tasu panna ühte korvi ? väikeinvestoril üksinda võetuna ei ole nii palju raha, et osta riski hajutamiseks erinevaid väärtpabereid, küll aga koguneb piisav summa fondihalduri kätte.
Avatud investeerimisfondi osakute arv on lõplik ning muutub sedamööda, kuidas investorid fondi raha juurde panevad või seda fondist välja tõmbavad. Järelikult: kui investor tahab fondi raha paigutada, siis emiteerib fond vajaliku hulga fondiosakuid juurde. Ühtlasi on avatud fond kohustatud investorilt osakut tagasi ostma, kui ta tahab fondist raha välja võtta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vastavalt sellele, kuhu investeerimisfond raha paigutab, liigitatakse neid aktsia-, võlakirja-, sega- ja rahaturufondid. Aktsiafondid sobivad pikemaajaliseks investeerimiseks. Võlakirjafondidel on risk, aga ka tootlus väiksem. Segafondid sisaldavad aktsiaid ja võlakirju, rahaturufonde kasutavad ettevõtted oma rahavoogude paremaks juhtimiseks.
Kinniste investeerimisfondidega kaubeldakse börsidel, kuna fond ise osakuid tagasi ei osta. Osakutega kaubeldakse börsidel, kuid nende turuhinna ja fondi puhasväärtuse vahel võib näha tugevat erinevust. Atraktiivsed on fondid, mille turuväärtus on madalam kui puhasväärtus. Aja jooksul on turul omadus sellised olukorrad likvideerida ja seega peaks fondi hind börsil liikuma puhasväärtuse poole. Kui investeerimisfondi hinnatakse börsil tunduvalt madalamalt, tasub kaaluda fondi soetamist. Isegi kui aktsiad jäävad samale tasemele, peaks turg varem või hiljem olukorra ümber hindama ja lõpptulemusena õnnestub kasumit teenida. Kui investeerimisfond muutub taas populaarseks ja jõuab õiglasele tasemele, siis tasub müümisele mõtlema hakata.
Näiteks Central Europe and Russia Fund, mis on noteeritud USA börsil, maksab 20,67 dollarit, kuid puhasväärtus on 24,55 dollarit, seega saab osakuid osta 15% võrra alla fondi tegeliku väärtuse. Fond kannatab ilmselt suure Venemaa osakaalu tõttu, kuid selline allahindlus pakub võimalust teenida. Kui piirkond peaks positiivses suunas arenema ja fond muutub investorite hulgas jälle populaarseks, õnnestub arvatavasti saavutada kõrgemat tootlust, kui pakuvad selle piirkonna aktsiad. Vahe tuleb sisse fondi turuhinna järgi jõudmisest puhasväärtusele. Siiski võib selline olukord kesta veel mõnda aega, kuid piltlikult öeldes on kasulik osta 100 krooni eest 115kroonine, kui võimalust pakutakse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele