Pisemad ettevõtted usaldavad tulevikku

Väikesed, kuni üheksa töötajaga ettevõtted on aasta esimeses kvartalis kokku investeerinud samapalju kui suured, enam kui 250 töötajaga firmad. Pisiettevõtete kapitalimahutused olid aasta algul kolme aasta suurimad.

Äripäev näeb tänavu julgelt alanud investeerimises põhivarasse Eesti väikeettevõtete uue jõu puhangut ning suurenenud kindlustunnet tuleviku ees.

Võrdluse põhjal ei saa muidugi automaatselt väita, nagu oleks suurtel ettevõtetel kindlustunne kahanenud. Võib aga arvata, et suuremad firmad on nüüd mitmed olulised investeeringud ära teinud, samas kui väikeettevõtted üritavad järele jõuda.

Veel eelmise aasta viimases kvartalis paigutasid enam kui 250 töötajaga firmad põhivarasse ligi 2,5 miljardit krooni ehk 0,8 miljardit rohkem kui selle aasta algul. Pisiettevõtete investeeringute üheks põhjuseks võib pidada Euroopa Liiduga liitumist ning nõuete kasvu väikestele firmadele. See tõstab küsimuse: kas tasub rõõmustada pealesunnitud investeeringute üle? Äripäev usub, et ikka, kui rahapaigutused suurendavad firma konkurentsivõimet ega ole just absurdsed näited euronormidest - mida sekka satub. Samas võib euroliidu mõju tähendada seda, et edaspidi kapitalimahutused kahanevad, sest mõne ettevõtte puhul on nõuded täidetud ja koos sellega ka investeeringud selleks korraks läbi. Edasi arenevad need, keda euroliit on pannud just väljakutsetele mõtlema, mitte tuimalt nõudeid järgima.

Kindlasti aga pole Euroopa Liit väikefirmade põhivarasse raha paigutamise ainsaks põhjuseks. Väikeettevõtetele annavad tellijatena tööd suuremad. Suurettevõtete laienedes peavad väiksemad suurte survel konkurentsis püsimiseks nende investeeringutega kaasas käima. Ehk lõppkokkuvõttes areneb kogu majandus. Võib veel küsida, kas on põhjust rõõmustada autodesse ja masinatesse tehtud kapitalimahutuste üle, kui inimesed jäävad hooleta? Põhivarasse taotakse raha, aga aastane palga kasv kuni 50 töötajaga ettevõtetes oli tänavu esimeses kvartalis vaid 1,4 protsenti. Aga investeeringutega põhivarasse luuakse kõigepealt eeldused, mida inimesed vajavad ettevõtete arendamiseks. Need suurendavad ka vajadust (heade) töötajate järele. Ehk palgakasv järgneb masinaostudele.

Investeeringud on küll teinud suure hüppe võrreldes eelmise aastaga, kuid teisalt on nad lihtsalt napilt ületanud 2002. aasta alguse taset. Seega väikeettevõtlus on tugev, kuid vajab siiski ka riigi toetust. Mitte otsetoetustena väetimatele, vaid pisemate ettevõtete suhtes õiglase seadusandlusega. Väikeettevõtlus on regulatsioonide (nt aktsiisi tõus) suhtes palju tundlikum.

Siinsamas juhtkirja kõrval toob väikefirmale vaenulikust seadusandlusest näite Tarmo Kriis: töölepingu seaduse eelnõu seab liiga karmid tingimused. Teine näide on kuulus töötukassa norm, mis lubab koondamishüvitisi vaid siis, kui koondada tuleb korraga rohkem kui viis inimest.

Autor: ÄP