Eesti teel vaba majandusega riikide esikümnesse

Amela Karabegovic 13. august 2004, 00:00

Eesti on majandusvabaduselt maailmas koos Soome ja Hollandiga 11. kohal ning valmis saama üheks maailma kümnest kõige vabamast riigist.

Vähem kui kümme aastat tagasi uppus Eesti majandusvabaduse registris 75. kohal olles liigsesse bürokraatiasse ja maksejõuetutesse riigiettevõtetesse. Praegu on Eesti Balti tiiger, mis on suutnud muutuda tundlikuks ja ettevõtlussõbralikuks turumajanduseks kiiremini ja edukamalt kui ükski teine üleminekumajandus.

11. koht majandusvabaduse indeksis tähendab 7,7 palli kümnest võimalikust 2002. aastal, mis on viimane aasta, mille kohta andmed on. Fraseri Instituudi poolt avaldatud maailma majandusvabaduse 2004. aasta raport reastab 123 riiki vastavalt sellele, kui suurel määral neis on vabaturgu.

Eesti arenes üheks maailma vabamatest riikidest, rakendades poliitikat, mis sobib majandusvabaduse viie tugisambaga: isiklik valikuvabadus, vabatahtlik vahetus, konkurentsivabadus ning inimeste ja omandi kaitsmine. Tänu isiklikule valikuvabadusele ja riiklikust planeerimisest väljaspool seisvatele turgudele toetumist julgustavale poliitikale on inimeste tarmukus ja leidlikkus Eestis õitsenud, mis on viinud konkurentsivõime ja heaolu enneolematu kasvuni.

Skaalal nullist kümneni mõõdetav majandusvabaduse indeks jagatakse viieks osaks: valitsuse suurus, õiguslik struktuur ja omandiõiguste kaitse, ligipääs konventeeritavale valuutale, rahvusvahelise kaubavahetuse vabadus ning krediidisüsteemi, töösuhete ja ettevõtluse reguleerimine. Eesti on rahvusvahelise kaubavahetuse vabaduse ning krediidisüsteemi, töösuhete ja ettevõtluse reguleerimise osas üks vabamaid riike maailmas. Rahvusvahelises kaubavahetuses on Eesti vabaduselt 6. riik tänu asjaolule, et siin on madalad tollilõivud, väikesed piirangud kapitaliturgudel, madalad impordikulud ja tagasihoidlikud varjatud impordibarjäärid.

Krediidisüsteemi, töösuhete ja ettevõtluse reguleerimises vabaduselt on Eesti 14. riik. Krediidisüsteemi reguleerimises ollakse 14. ja ettevõtluse reguleerimises 9. kohal, mis tähendab, et finantssektor on konkurentsivõimeline ja hästi funktsioneeriv ning ettevõtluse regulatsioonid ei ole pea üldse korruptsiooniga koormatud. Siiski on majandusvabaduses aspekte, kus Eestil võrreldes teistega nii hästi ei lähe. Töösuhete reguleerimine on üks valdkond, kus see võiks 48. kohalt kõrgemale tõusta. Miinimumpalga sätted ja tööhõive tagamise reguleerimine (st töölt vabastamise poliitika) kisuvad Eestit järjestuses allapoole. Riigikulud ja riiklikud subsiidiumid on ikka veel liiga kõrged, paigutades Eesti valitsuse suuruse osas 42. kohale.

Majandusvabadus toob kaasa investeeringud ja majandusliku õitsengu. Viimase kahe kümnendi jooksul oli majanduslikult vabade riikide, mille majandusvabaduse tase oli üle seitsme punkti, majanduskasv aastas 3,4 protsenti. Samal ajal oli majanduskasv vabaduselt viimastes riikides, mille majandusvabaduse tase oli alla viie punkti, ainult 0,4 protsenti ja keskmise majandusvabadusega riikides 1,7 protsenti. Investeeringud töötaja kohta olid kõige vabamates riikides 10 871, keskmises rühmas 3319 ja väikseima vabadusega riikides 845 dollarit. Välismaised otseinvesteeringud olid enamikes vabades riikides 3 117, keskmises rühmas 444 ja väikseima vabadusega riikides 68 dollarit töötaja kohta.

Majandusvabadus ei meelita aga ainult investeeringuid ligi ega suurenda heaolu, vaid viib ka teiste ihaldatavate sotsiaalmajanduslike tulemusteni. See viib kõrgema elueani, laste ja täiskasvanute madalama suremuseni, suurema kirjaoskuseni ja inimarenguni, madalama korruptsioonini ja suuremate poliitiliste õiguste ja kodanikuvabadusteni.

Mida toob tulevik Eestile nüüd, mil see on liitunud Euroopa Liiduga? Kui liitumine tähendab seda, et Eesti poliitika harmoniseeritakse Saksamaa ja Prantsusmaa omaga, ei paista tulevik Eesti jaoks eriti helge olevat. Saksamaa majandusvabaduse 22. ja Prantsusmaa 44. koht ei tundu paljutõotavad. Eesti on paljudes aspektides tunduvalt vabam kui Saksamaa või Prantsusmaa.

See on just Eesti vabadus rahvusvahelises kaubavahetuses ning krediidisüsteemi, töösuhete ja ettevõtluse reguleerimises, mis teeb riigi konkurentsivõimeliseks. Saksamaa ja Prantsusmaa kohad mõlemas valdkonnas on nukrad. Regulatsioonide harmoniseerimisel Saksamaa ja Prantsusmaa loobub Eesti osast oma tulevasest majanduskasvust ning elukvaliteedi paranemisest.

Kui Eesti suudab aga jätkata liikumist suunas, kust kümmekond aastat tagasi alustati, võib tast peagi saada üks kümnest suurima majandusvabadusega riigist maailmas. Lootkem, et Eesti valib õige tee.

30 aastat tegutsenud Fraseri Instituut asub Kanadas Vancouveris

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:39
Otsi:

Ava täpsem otsing