Laima sihib veerandit Eesti magusaturust

Hulgihindades kasvab Laima käive Eestis tänavu eelnenud aastaga võrreldes 2,4 korda, uus müügiorganisatsioon on paigas, ütleb Laima eestlasest müügidirektor Elmer Maas. Maas hindab Laima turuosa Eestis mahu poolest 15 protsendile. Et aga toodang on enamasti odavam kui Kalevi või Fazeri oma, siis rahaliselt turuosa nii suur pole, täpsustab Maas.

Kaleviga võrreldes on Laima tootmismaht enam kui kaks korda suurem, käive oli mullu ligi 600 miljonit ja kasum 30 miljonit krooni. Kalevi 2002/2003. majandusaasta (algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil) käive oli 348 ja kasum 33 miljonit krooni.

Kalevi turundusdirektor Alar Pink Läti tootja nii suurt edu oma koduturul ei tunnista. Uurimisfirma AC Nielsen hinnangul oli Kalevi turuosa Eesti ?okolaadi- ja suhkrukondiitritoodete turul aasta algul 43,3% ja Laima oma 6,3%. Ilmselt on Laima numbris ka hulgaliselt muid tooteid, kommenteeriti Kalevist.

Siiski möönab Pink, et Kalevi kolimine läinud aastal, mil letid Kalevi toodangust mõneks ajaks tühjaks jäid, andis tarbijaile võimaluse proovioste teha. Paljudele oli just Laima järgmine valik.

Kui Kalevi turuosa Lätis jääb alla 5%, Leedus veel väiksemaks, siis Laima määratleb end Baltimaade ettevõttena. Nii kinnitab Laima juhatuse esimees Juris Jonaitis.

Nii on loodud vahendajateta müügiorganisatsioon, tugevalt koomale tõmmatud tooteportfell ning vähendatud töötajate arvu. Erilisi suurinvesteeringuid pole tehtud ? seadmete uuendamisse läheb igal aastal jooksvalt 4?5% käibest.

Võrdluseks läks Kalevile uue tehase ehitus, kolimine ja seadmed kokku maksma ca 200 miljonit krooni, mis on viimaste aastate suuremaid investeeringuid kogu Baltimaade toidutööstusesse. Kalevi põhirõhk on olnud tootmisbaasi korrastamisel, räägib Alar Pink.

Kui Laima end Kalevi otseseks konkurendiks ei pea ? pigem üritab Laima turgu võita muu impordi arvel ? siis Kalevis nii ei arvata. Kliendid on samad ning osa tooteportfelli konkureerib otse, ütleb Pink. Pealegi on mõlemal firmal lihtsam tegutseda turul, kus endise Nõukogude Liidu tehaste toodangu maitse on tuttav.

ELi astumine pani Kalevile kinni Ukraina turu. Kõrgete tollide tõttu pole Kalev seal enam konkurentsivõimeline. ELi riikidest on seevastu head sõnumid Soomest ? näiteks Sonja iirised on oma ni?i leidnud, ütleb Pink.

EL tõi ka suhkru hinna tõusu, mis sundis hindu tõstma. Laimat vähem, sest Laima on aastaid kasutanud Läti kohalike tootjate kallimat tooret. Keskmiselt tõstab Laima oma toodete hinda tänavu 5?7%, ütleb Maas.

Kalevile tähendab suhkru kallinemine tänavu 37 miljonit krooni lisakulu. Aprillis tõstis Kalev hindu keskmiselt 15%, samuti oli hinnatõus aasta alguses. Ent mõned hinnad ka alanesid, sest Kalev jagas tooteportfelli odavama ja kõrgema hinnaklassiga toodeteks.

Kalevi kondiitritoodete kogumüük, ilma küpsisetootmiseta, mis osteti selle aasta algul, oli eelmisel majandusaastal 7200 tonni. Laima toodang on aastas 16 000 tonni, millest 12 000 tonni turustatakse Balti riikides. Muu hulgas kuulub Laimale Balti turu suurim müügihitt ? Selga küpsised, mis edestab müüdud ühikutelt ka suure reklaamieelarvega välismaiseid marke.

Maitsemälust ning oma kaubamärgi endisest kuulsusest loodavad Kalev ja Laima edu ka Venemaal. Kalevile seiskus eksport koos topelttollidega ning tänagi on Venemaa kohalikud tootjad kõrgete imporditollidega kaitstud. Koos transpordi ja tollimaksudega on kaup Moskvas 50?60% kallim kui Riias, ütleb Maas.

Laima Venemaa plaane hoiab praegu ootel segadus ELi toetustega siseturu kõrgema suhkru hinna korvamiseks. Sellest hoolimata kasvas Laima käive Venemaal mullu 50% ning sama loodetakse tänavu. Eksport Venemaale on ca 2000 tonni aastas. Laimal on edasimüüjad Moskvas, Peterburis, Kaliningradis ja Moskvas ka esinduskontor.

Kalevi tooteid Moskva ja Peterburi jaekettides praegu pole, tunnistab Alar Pink. Käivad partneriotsingud ja turu-uuringud. Et Kalev tahab säilitada kõrgema hinnaklassi, siis iga hinna eest ei kiirusta, ütleb Pink. Peamiselt müüb Kalev oma tooteid Kaliningradis.