?Teemana pakkus maapagu kunstnikele vastandlikke tõlgendusvõimalusi, sest selle mõiste abil võib edukalt kirjeldada nii vastukäivaid nähtusi,? kommenteerib Eha Komissarov. Triennaali näitused ei käsitle maapagu kaugeltki üksnes klassikalise poliitilise paguluse võtmes, viimasest mahukamakski osutub üleilmastumise üle juurdleva kunsti osa.
Kuigi ÜRO pagulaste ülemkomissari Ruud Lubbersi andmetel oli käesoleva aasta alguses registreeritud 17 093 400 pagulast, ei leia te kusagilt andmeid terves maailmas toimuvast migratsioonibuumist, mille osalised asetavad ennast omaenda valikul pagulase seisundisse.
Sellesse temaatikasse siseneb Eesti praegu maalt lahkuvate spetsialistide probleemiga ja seda võiks täiendada lihtsa faktiga, et üha suurem arv kunstnikke üle maailma ei ela enam oma sünnimaal ning töötab täiesti uues kultuurikeskkonnas.
Maapao teema hargneb teatud trajektoori pidi, mida võib jälgida triennaali erinevatel väljapanekutel.
Kunstnikud võtavad endale vabatahtlikult ?teiseks olemise? kohustuse ja asuvad kajastama enda mujale siirdumise kogemust.
Mujale asunu, olenemata motiividest ja põhjustest, ei tegele kunagi küsimusega ?kes ma olen??, vaid pärib endalt esmalt ?kus ma olen??, asudes üles ehitama omaenda uut impeeriumi.
?Maapagu on võimatu vaadata teisiti kui kriisipaika, mille stsenaarium kulgeb reisimise, kohataju, kohanemise, teistmoodi lugemise, võõrastega kohtumise, rassierinevuste, kodutuse, kriminaalsete seikade, antiglobalismi, mälestuste ja utoopiliste unistuste tähistamise radadel. Fantaasiatel on teema seisukohalt eriline roll,? tõdeb Komissarov.
Põhinäitusega koos toimub graafikatriennaalil ka traditsiooniline Balti riikide väljapanek, igalt maalt esineb kümme kunstnikku. Eestist Anonymous Boh, Eve Killer, Leonard Lapin, Marko Nautras, Tanel Saar, Meeland Sepp, telesaade ?Subboteja? (Aleksander Zukerman, Mihhail Vladislavlev), Andres Sütevaka, Eveli Varik, Kuzja Zverev.