- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,73%38 122,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,73%38 122,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusjärelevalve ? kulu või tulu?
Ehitustööd dokumenteerib ehitusfirma esindaja ning omanikujärelevalve kohus on dokumentide olemasolu kontrollida ja ehitajalt nõuda. Ehitamise tehnilised dokumendid on ehitustööde päevik, ehitusprojekt, töökoosolekute protokollid, materjalide sertifikaadid.
Omanikujärelevalve insener kontrollib üle kõik kaetud tööd. Kaetud tööd on kõik sellised tööoperatsioonid, mis ehitamise käigus kaetakse järgmise materjalikihiga ja mida seetõttu ei ole võimalik hiljem ehituse lõpus üle vaadata, näiteks seina karkass, soojustus, tuuletõkkeplaat, elektrijuhtmed ja torud seinte sees. Iga sellise töö kohta koostatakse kaetud tööde akt eraldi.
Üsna sageli on omanikujärelevalve ülesanne aidata tellijal määrata teostatud ehitustööde mahtu.
Omanikujärelevalve jälgib ka ehitustööde ohutust keskkonnale, ehitusplatsi korrashoidu ning ohutustehnika reeglite täitmist. Puuduste avastamisel nõutakse nende kõrvaldamist või peatatakse ohtlik töö.
Teenuse maksumus koosneb inseneri töötundidest, transpordikulust, kontorikulust, kokku orienteeruvalt 1?3% ehituse maksumusest. Suurematel objektidel on see suhtarvult väiksem ja eramajadel suurem. Arvestakse ka seda tööd, mida järelevalveinsener teeb kontoris projektiga tutvudes ja analüüsides.
Reeglina võidab tellija raha omanikujärelvalvele kulutatud raha kordades suuremana tagasi. Näiteks sobib juhus, kus tellija ei palganud omanikujärelevalvet: kellegi nimi oli järelevalvena ainult fiktiivselt kirjas. Ehitustöid tegi üks väike ehitusfirma, ehitati Fibo-plokist korrusmaja. Kui tellija lõpuks abi küsima tuli selgus, et Fibo-seinte ladumiseks oli kasutatud nõrgema survetugevusega plokke ja jäetud ka armatuur panemata. Seoses sellega tuli seinad osaliselt lammutada ning betoonvöödega tugevdada. Tellija rahaline kaotus oli üle 400 000 krooni. Sellele lisandub veel ajaline kaotus- tähtajad pikenesid.
Mina soovitan tellijale järelevalve palgata juba projekteerimistööde ajal. Omades suuremaid kogemusi, võib järelevalve konsulteerida erinevates küsimustes. Sellest võib tekkida ökonoomsemaid lahendusi, mis on tellijale kasulikumad.
Omanikujärelevalve lähtub oma töö teostamisel eeldusest, et ehitusfirma teostab tööd kvaliteetselt. Seetõttu ei ole vajalik alati objektil viibida. Kaetud tööde korral kutsub ehitaja järelvalve tööd üle vaatama ja akti vormistama. On suuremaid ja keerulisemaid objekte, kus on vaja pidevalt kohal olla. Näiteks firmal KPSR Konsult oli selliseks objektiks Ülemiste Kaubanduskeskuse omanikujärelevalve tegemine. Sellel objektil oli korraga neli järelevalveinseneri.
100% ei ole võimalik kõikide tööoperatsioonide juures viibida, kuid kontroll peab olema piisav kvaliteedi tagamiseks.
Kiirustamine tingib patustamist tehnoloogia vastu. Tihti ei lasta alumist kihti piisavalt kuivada ja hiljem tuleb pealmine värvikiht kiiresti lahti. Sama oht on ka põrandakatete paigaldamisel.
Omanikujärelevalve teostajatel on pinna niiskuse, pinna sileduse ja temperatuuri määramiseks mõõteriistad.
Allikas: Riho Koost
Autor: Riho Koost
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele